Selle alamliigi arvukus kahaneb, sest tema toitumisaladel on hakatud kasvatama karakullilambaid. Mägisebrade koguarv on umbes 1500-2000 isendit (1987.a. kirjanduse andmed). Hävimisohus liigina on kantud rahvusvahelisse punasesse raamatusse. 2.Kõrbesebra ehk grevi sebra (Equus grevyi) on sebradest suurim. Ta kõhu hele värvus ulatub üsna kõrgele külgedele. Vöödid on kitsad. Sabatutti moodustavad karvad on võrdlemisi lühikesed. Häälitsus sarnaneb rohkem eesli omaga kui teistel sebradel. Kõrbesebra on levinud Ida-Etioopia keskosas, Somaalias ja Põhja-Keenias. Ta elutseb kõrbetes ja poolkõrbetes, kus eelistab laugjaid mäenõlvu ja platoosid. Keenias moodustab mõnikord segakarju savannisebraga. 3.Savannisebra (Equus burchelli) on sebradest kõige tavalisem ja laiemalt levinud liik. Jaguneb neljaks alamliigiks, mida on kerge eristada kaelavöötide arvu ja jalavöötide asetuse järgi. 3.1.Burchelli savannisebra (Equus burchelli burchelli), kes varem elas Oranje
c) Agregeeritud. Isendid paiknevad rühmadena. Rühmade vahe on kas reguleeritud või juhuslik. Põhjused: 1. Paljunemisviis: Klonaalselt paljunevate liikide järglased on lähedal. Sessiilne – substraadile kinnitunud organismid elavad ühes kohas (taimed) 2. Sotsiaalne koondumine: Sotsiaalsed rühmad Ühiselulised puhukad Inimesed külas šimpansite kari, kus on sotsiaalne hierarhia ja tööjaotus 3. Isekus. nt: sebradel saab tugevaim rühma keskele. Lapsed ja emad on välisringis. Lapsi saab juurde teha, 1 lapse eest elu anda pole mõistlik. Iga sebra tahab et tema ja lõvi vahele jääks teine sebra. 42 2) LEVIMINE Levimine on hädavajalik omadus kõigile organismidele. Kõik organismid seda ka suuremal/vähemal määral teevad. Levimiskaugus = kohastumus (või ka selle puudumine). Levimine:
liigitada erinevatest aspektidest lähtudes. Üks selliseid liigitusi lähtub signaali vahetust funktsioonist: 1) kosimine (nt lindude laul, ogalike siksak-tants, sabalehviku demonstreerimine paabulinnul jne). 2) heidutamine (nt lindude laul, tapluskalade lõpustesirutus, ogaliku pea-alaspidi poos jne). 3) kontakti säilitamine seltsingukaaslastega, grupi kooshoidmine (nt kutsehüüded linnusalkades või delfiinide parvedes, silmatorkav muster sebradel jne). 4) hoiatamine (seltsingukaaslasi hoiatatakse vaenlase ilmumise eest; esineb väga paljudel seltsingulistel liikidel) Teine liigitus lähtub sõnumi detailsusest: 1) üldised sõnumid – enamasti on loomade signaalid küllalt üldise iseloomuga (mitte nagu näiteks sõnad inimkeeles), näiteks värvuliste “tsiip”-hoiatushüüded enamasti ei täpsusta, millise vaenlasega täpsemalt on tegemist; kutsehüüded harilikult ei paljasta, millise
annaabi.ee 
