Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused: *Söödi seda, mida ise kasvatati. *Puidust nõud ning neid oli ka vähe. *Hoiti kokku kõhu pealt. *Iga ühel oli oma lusikas aga sööginõu oli üks.
eelnevalt segatud suhkruga. 2. Segada hakkliha segatud sidrunimahla, sidrunikoore, peterselli, maitseainete ja küüslauguga. 3. Täita sooled täidisega ning siduda puuvillase nööriga u 15 cm pikkused vorstid. Panna vorstid paariks tunniks, parem kui üle öö kaetuna külma. 4. Küpsetada 225º C juures ahju keskosas u 30 minutit. Vorstid sobivad külmutamiseks, kuid pakkida korralikult, küüslaugulõhn, et ei tuleks läbi. Verivorst Vesi, seaveri, odrakruup, keedusool, seapekk, sealiha, must pipar, vürts, majoraani, mugulsibul, või, seasooled Valmistamine: 1. Pesta kruubid ja keeta nõrgal kuumusel. Kui nad on paisunud, lisada maitseained, kuubikuteks lõigatud sealiha. Segada ja hautada. N.B. Putru segada ei tohi! Valmis pudrul lasta jahtuda, siis lisada võis kuumutatud sibul ning läbi sõela kurnatud veri ja kergelt pruunistatud kuubikuteks lõigatud pekk. 2
(Stewart jt 2004:86, 93). Kuid tõsised vaidlused on puhkenud tindi ümber, millega Vinlandi kaart on joonistatud. Mõnede asjatundjate sõnul näitavad uusimad keemilised analüüsid, et tint sisaldab keemilist ühendit, mida ei tuntud enne 1920. aastaid. Nende väitel tõestab see lõplikult, et kaart on osav võltsing. Californias elav Norra päritolu ajaloolane Kirsten Seaver on isegi välja pakkunud võimaliku võltsija nime Josef Fischer, Saksa jesuiidipreester ja keskaja uurija. Seaveri arvates tahtis Fischer oma 1930. aastatel valmistatud võltsinguga protesteerida selle vastu, kuidas natsid Vana-Norra ajalugu fasistlikus propagandas ära kasutasid. Teisest küljest on osutatud asjaolule, et sama keemilise ühendi jälgi on leitud ka teistel, kindlalt keskajast pärit dokumentidel ning pealegi on tegemist nii väikeste kogustega, et nende esinemine võib olla juhuslik. Radiosüsiniku meetodi kasutamine võiks 12
annaabi.ee 
