õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus – reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi ning reguleerib ka teatavat liiki majanduslikke suhteid, kuid ainult neid, mis tulenevad abikaasade varalistest suhetest. Olulisemaid seaudsi on perekonna seadus. Tööõigus – Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid teisi nendega seotud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõppemist ja töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töötingimusi, töö ja puhkeaega, palga küsimusi, töö vaidluste lahendamise korda.. Kasutatakse autonoomia
õiguste kaitsmisel ja kodanike vaheliste vaidluste lahendamisel. Tsiviilprotsessi normid määravad kindlaks ka kohtuorganite õigused. Ja materjaal organite tegevust korraldavad normid jne. Perekonnaõigus reguleerib abielu ja perekonnasuhteid. Reguleerib ka suhteid, mis tulenmevad lapsendamisest, sugulusest, vanemate kohustustest laste vastu ja vastupidi ning reguleerib ka teatavat liiki majanduslikke suhteid, kuid ainult neid, mis tulenevad abikaasade varalistest suhetest. Olulisemaid seaudsi on perekonna seadus. Tööõigus Ta kuulub nii avaliku kui ka eraõiguse alla. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi suhteid ja mõningaid teisi nendega seotud suhteid. Sellesse õigusharusse kuuluvad normid ja instituudid, mis reguleerivad töösuhte loomist, lõppemist ja töötajate tööaja kasutamist. Tööõigusnormid reguleerivad töötingimusi, töö ja puhkeaega, palga küsimusi, töö vaidluste lahendamise korda.. Kasutatakse autonoomia
jagunevad osad jne, nagu asutamislpingus. Iga ühingu kohta on vaja avaldust. Seega 3 avaldust. 26.11.2007 JAGUNEMINE Kui on ettenähtud jagunemine, siis peab olema kokreetses korras. Kui vaadata direktiivi faktilist rakendamist, siis viimane märk oli, et põhjamaad võtsid jagunemise ka endale üle menetlus ettevõttele kasulik. Tänane üldise suundumus EL-s on see,e t liikmesriigid üritavad oma seaudsi teha võimalikult ettevõttesõbralikuks. Miks on need sätted meil ühesugused? Jagunemisem põhiskeemid: kakas alaliiki § 434 lg 2, 4 mõisted kirjas. - Esimene on JAOTUMINE üks äriühing, kellest jagunemine peale hakkab. Üriühing annab oma vara vähemalt kahele üriühingule ja sie lõpeb. - ERALDUMINE lähtealuseks 1 äriühing,kes annab oma vara üle ühele äriühingule ja ise ei kao kuhugi. Vara üleandmise skeem on samasugune, menetlus sama, mis ühendamisegi puhul