jätta jälgi. Lõhn ja maitse peavad olema süldile omased. 7. Pasteedid valmistatakse nii lihast kui ka subproduktidest, mis keedetakse, peenestatakse, pannakse vormi ja küpsetatakse. Pasteedid peavad olema puhta pinnaga. Konsistents tihe, pastataolise massi sarnane, halli värvusega, meeldiva maitse ja vürtsise lõhnaga. 8. Viinerid ja sardellid tootmisprotsessilt sarnanevad viinerid ja sardellid keeduvorstidega, kuid kujutavad endast siiski omaette vorstiliiki, kuna seapeki 14 asemel sisaldab nende vorstimass rasvast või poolrasvast sealiha. Viineritel ja sardellidel on täidis pasteedilise lõikepinnaga. Viinerid on enamasti kunstkestas, sardell sea soolest naturaalkestas. Sardell valmistatakse kas sea- või loomalihast, viineris on mõlemad lihaliigid. Viinerid on enamasti välimuselt ühesuurused, sardellid võivad olla eri suurusega (kuid võrdse kaaluga)
Peekonitükk tuli seejärel matta näiteks kompostihunnikusse või lihtsalt maja lähedale kivi alla. Mõnel juhul on soovitatud protseduuri korrata üheksa päeva järjest, ühel juhul on mainitud, et ravi tuleb teha varahommikul. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) Samavõrd populaarne oli kartulitüki tüügastele hõõrumine. Enamasti tuli toores kartul lõigata kaheks või neljaks, vahel ka üheksaks tükiks, seejärel tüükaid hõõruda veel seapeki, või, soola, sibula, naeri, konna, austrikarbi sisu, kastoorõli ja soodaga. (Tupits. ceeol.com 23.02.09) 5.2.2 Edasikandmine Tüükaid võidi hõõruda veel õlgede, heinakõrte või kõrresõlmedega, vahel tilgutati kõrretükkidele või paberile soolatüügastest verd. Seejärel keerati õled ja/või paber pakikeseks ja visati ristteel maha, kust uudishimulik ja hoolimatu mööduja soolatüükad endale sai.
Ei? Sest pole viga, küll mina õpetan. Esteks muidugi mitte raha peale, vaid niisama, siis juba klaasi tee ja napooleoni peale, alles pärast seda tuleb raha. Aga kui tahad, siis aina napooleonid ja tee, nii et siis raha ei tulegi. Täitsa nagu soovid. Sest milleks oma tahtmise vastu. Napooleonid ongi kõige parem, sest siis saab pisutki inimese toitu, muidu aina see meie lõrp. Soolikad paneb marjaasi mängima, küll näed. Mõnikord karjuvad teised südaööselgi napooleoni või seapeki ja hapu kapsaste järele. Ja neid võta nagu tahad, kas portsjon või pool, terve -- kakskümmend, pool -- kaksteist. Mina võtan ikka terve. Sina tee proovi poolega. Ainult kaksteist, leib juure arvatud. Mul üksi nagu piinlik süüa, kui teine vahib vesise suuga." Indrekul suu hakkas tõepoolest vett jooksma, kui ta nägi, missuguse isuga Tigapuu sõi. Ometi vastas ta: ,,Ei, ma ei tahaks midagi." ,,Klaas teed ikkagi, kuis siis muidu laua ääres istuda, laual ju laua õigus nagu trahteriski