aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685-585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j
aastatuhande kolmandasse veerandisse. Hilisemad asustusjäljed siit on nõrgad, kuid need võivad olla hiljem põlluharimise käigus hävinenud. Arvatavasti pärineb sellest ajast ka rahvatraditsioonis säilinud Linnamäe põllu nimi. Asula majanduselust jutustavad leitud töö- ja tarberiistad: luust nooleotsad, naasklid, teravikud, põdrasarvest kõplad, enam kui 800 valamisvormi ja mitukümmend tiiglifragmenti. Hulgaliselt on kogutud koduloomade luid (veise-, hobuse-, lamba-, sealuid jt.). Tähtsat osa Asva elanike elus on etendanud hülgepüük. Kindlustatud asula vanim järk hävines kogu linnust haaranud tulekahjus ajavahemikus 685- 585 e.m.a. Üsna varsti on kõrgendiku servi maapoolsest küljest uuesti järsendatud, tõstetud pinnast savi ja mulla pealekandmisega. Rajati uus asula, mis aga sanuti läks tuleroaks. Nõrku jälgi asustusest on Asvast ka meie ajaarvamise algusest. Uued suuremad tööd võeti ette I aastatuhande keskpaiku m.a.j
Maetud on in tavaliselt asulast väljas ja külili, põlved konksus, käed rinnal... Ehk olid nad kinniseotud? Viidi välja jne, ehk kardeti neid? Üritati lihvida ka tulekivi. Muistiseid leitakse enam-jaolt palju jõeluhtadelt, st nad on seal elanud. Paari savinõu seest on avastatud ka viljatera jälgi, tõenäoliselt on need hõimud tegelenud rohkem viljelusmajandusega, neil olid ka koduloomad, luude hulgas domineerivad kitse, lamba omad, on ka veise- ja sealuid. Euroopa vanemate kultuuride etnilise päritolu probleemid Tegemist on põhiliselt hüpoteesidega. Euroopas ei ole keelkondi eriti palju, tänapäeva eurooplased kuuluvad nelja keelkonda, 96% elanikest räägib indo-euroopa keeli. Raamat ,,Eurooplaste juured". Veel on Euroopas Baskid (väheke Hispaania ja Prantsusmaa vahel), soome-ugri keeled, turgi keeled (Türgi juures). Kõige suuremat tähelepanu pööratakse alati keelele. Selle alusel suur osa inimesi ka määrab end
annaabi.ee 
