peavarju ja toitu ega nende hankimiseks vajalikke töövahendeid, langes ta astme võrra allapoole- hulguste, kerjuste, prostituutide või kurjategijate sekka. Linnavõimud üritasid ohtlikumaid inimesi linnast pagendada ja teisi heidikuid kindlatesse linnaosadesse tõrjuda. Keskaegses linnas kujunesid omalaadsed vaesed saared, mis ühtisid kriminaalsete linnaosadega. Mida rikkam oli keskaegne linn, seda rohkem oli seal vaeseid võib-olla isegi 70-75% kõigist sealseist elanikest. Linnakultuur Keskaegne inimene teadvustas linna kas Paabeli patusena või Taevase Jeruusalemma maise peegeldusena. Ühest küljest avaldasid ülendavat muljet võimsad linnamüürid ja taeva poole pürgivad kirikutornid, teisalt mõjusid rusuvalt linna koondunud vaesus ja kõiksugused pahed ja pinged. Linnadest alguse saanud rahamajandus väärtustas omakasu, kõike, mis tõi kiiresti tulu. Rahaga
Paljusid lääneriike, eriti Ameerika Ühendriike, kohutas väljavaade Jugoslaavia lagunemisele. Nõukogude Liit kukkus kokku kaoseks, ja Ameerika prognoosijad kartsid, et veel rohkem lagunemisi levitaks ebastabiilsust üle kogu Euroopa. Nad panid Belgradi rahvuslased uskuma, et maailm toetaks neid juhul, kui nad võitleksid serblaste poolt domineeritava Jugoslaavia säilitamise eest."2 Kaardi järgi on Balkani poolsaar keset Euroopat. Usk, kombed ja käitumine aga asetavad mõnegi sealseist riikidest kaugele Euroopa piiride taha. "Jugoslaavias paljastub üle tuhande aasta kestnud vaen Euroopa ja nn. Euraasia rahvaste vahel. Viimaste hulka kuuluvad ka slaavlased ja moslemid."2 "Bosniasse juba ajalooliselt programmeeritud etnilisi vastuolusid on ilmselt võimatu kõrvaldada muidu kui ränga reziimjuhtimise teel, kui iga üksik inimene surutakse hirmu alla ning välistatud on igasugune vähegi suurem relvade levik."3
toonil, nii et Indrekul hakkas äkki palav. ,,Pole enam midagi murda, juba kõik murtud," vastas Indrek, mille peale Ramilda naerma hakkas ja ennatult lauaservale istus. ,,Ega siin kedagi ei ole?" küsis ta. ,,Kõik on tunnis peale minu," vastas Indrek. ,,Jumal tänatud!" ohkas neiu, nagu pääseks ta mõnest raskest koormast. ,,Kas olete mind ka mõnikord meele tuletanud? Mina teid olen. Võõraste keskel hakkas mõnikord igav ja siis ütlesin ma endale: mõtlen õige kodust ja sealseist inimesist ja nõnda mõtlesin ka teist. Mis te arvate, olen ma väga muutunud? Ütelge salgamata, mis te arvate. Olen ma kõhnemaks läind? Ja vanemaks? Ma olen palju kurvastanud, sellepärast. Aga te ei vasta ju mu küsimusele, olen ma muutunud või ei!" ,,Nagu oleksite," lausus Indrek, sest ta ei söandanud rohkem öelda. ,,Eks ole? Vanemaks, mis?" ,,Seda ei tea." ,,Tähendab, uhkemaks, eks. Kõik kinnitavad mulle, ma olevat uhkeks läind. Aga teate, kui