nende vahetamine uskumatult aeglaselt. Pärast spetsiaalsele paneelinupule vajutamist möödub kõigepealt kolm sekundit, kuni avaneb võimalus nende hulgast valida. Ja kui valik tehtud, peab animatsiooni lõppedes ootama mitmeid sekundeid, kuni valitud paneel on lõpuks laetud. Muus osas pole Sony Ericsson WMi eriti tuuninud, küll on aga lisanud ühe olulise lisaväärtuse nimelt näpuga ekraanil libistades keritakse (scrollitakse) sealolevat sisu, olgu selleks siis tekstifail, meil või mistahes muu rakendus (või valik). Ka on Xperia üliterav ekraan väga hea tundlikkusega ning isegi pisikestele WMi menüüdele õnnestub näpuga üllatavalt hästi pihta saada. Samsung on asja tõsisemalt võtnud, kuid tulemus meenutab tuntud ütlust ,,tahtsime parimat, aga välja tuli nagu alati". Enamik peamisi rakendusi nagu telefoniraamat, e-post, seaded jne
Kriis toimus ka Kuubal, kus Fidel Castro võimuletulekuga hakkas NSVL võimutsema. Endine USA-meelne juht oli kukutatud. USA lõi Kuuba suhtes majandusblokaadi ning sellejärgselt hakkas Kuuba aina enam Nõukogude Liiduga paremini läbi saama. Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid, mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis riik, kuid sinna jõudsid kohe endised prantsuse kolonisaatorid, kes võtsid võimu üle. Okupeeriti Vietnami lõunaosa ning loodi ka Lõuna-Vietnami riik. Oldi sõjajalal, kuid loodi ikkagi jaotusjoon põhja ning lõuna vahel.Põhja-Korea, millele andsid abi Nõukogude Liit, oli siiski väga raskes seisus. Nende riikide vahelist sõda mõisteti siiski ka kui kommunismi-
kuju August Michelson, paneb ta oma lugu teispoolsusest, pärast surma. Tagasivaatav, melanhoolne ja nostalgiline toon...näitlejate elus ette tulevad asjad jne. Räägib 20ndat draamateatris toimuvast vms. „Liblikaks“ kutsutakse peategelase naist, E.Tetžky’t, kes reaalses elus eksisteerinud nn unustatud tantsija. Realismi ja fantastika segunemine jälle, kuid ilma liialdamata ja mitte absurdne. -2000.a „Rehepapp“. Sellest hakatakse sealolevat huumorit käsitlema kui „päriskirjandust“. Kivirähi enda jaoks on see raamat kurb ja tume. Äraspidine pilt eestlase ajaloost ja ka olevikust.. rikastumise tahe ja üksteisele käru keeramine. Tegu pole karakteritega (mida muidu arendataks edasi) vaid tüüpidega, eesti rahva seas levinud tüüpidega. Ruumiks on Eesti küla, aeg määratlemata, kuskil 19.saj kanti, kuid pole oluline, tegu on pigem kirjandusliku ruumiga. Oliseks nö
annaabi.ee 
