ng tegurid tegurid tegurid majanduslikud tegurid Eritamine Suutlikkus Häbelikkus, Eritamiskoha ja Sanitaareeskirjad. Eritamiskohtad ja toimingut sooritada, privaatsuse eritamise kohta Raha vältimaks kätepsu sealhugas tunnetamine. kasutatavad sõnad. kõhulahtisusega võimalused. toimingujärgne Intellketuaalne Tavad ja seotud haigusi. tegevus. võimekus. Väikelaste eritamisjärgne Eritamiselundite õpetamine. Stress hügieen. Teadmised õige võib põhjustada eritamisest ja
Näiteks Keilas on suureks probleemiks muutunud kajakad kes istuvad parvedena majakatustel. Linnaelanikud on häritud, autod ja hooned on määritud väljaheidetega, õhus on sulgi ja kesklinnas kõndides tekib tunne nagu viibiks mere ääres. Kajakad häirivad ka Keila tööstuspargi ettevõtteid. Probleemi lahendamiseks proovitakse linde tõrjuda paugutamisega. See tekitab aga omakorda probleemi, sest siis kagunevad linnud linna kohale ja paugutamine häirib inimesi, sealhugas eriti lapsi ja vanureid. (Matteus 2008). Lindude väljaheited reostavad näiteks välirestorane ja vähendavad sellega külastust, samuti rikuvad tänavatele pargitud autosid ja kõnniteid. Kui lindudel on pojad, tekitavad nad inimestes hirmu ja ohustavad neid agressiivse käitumisega. Seltsingualadel suurendavad lindude väljaheited lämmastiku ja fosfori hulka pinnases ning see muudab linnamaastiku troofsust. Linde tuleks 4
lõpused - on paljude vee-eluliste loomade hingamiselundid. Lõpuste peamine ülesanne on organismi varustada vees leiduva lahustunud hapnikuga ning süsihappegaasi ekskretsiooniga. maim - kalade vastsele järgnev noorjärk. marjatera - Kalamari on emaskala munarakkude kogum, mis on produtseeritud munasarjas. Kalamarja terataolist munarakku nimetatakse marjateraks. meeleelundid - paljudel loomadel (sealhugas inimestel) välis- ja sisekeskkonnast pärinevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. moondega areng - järglane erineb oma ehituselt ning sageli ka elupaiga ja toitumise poolest täiskasvanud organismist. muna - üldjuhul viljastatud munarakk (sügoot), mis on kaetud koorega (enamikul lindudel, roomajatel ja ürgsetel imetajatel) või kestaga lülijalgsetel (putukad, vähilaadsed, ämblikulaadsed). nisa- imetajatel piimanäärmest koosnev toitmiselund