Üldiselt kasvatatakse üheaastaseid taimi ning igal aastal vaheldub põldudel kasvatatav kultuur. Probleeme on väetamise hooajal, kui läga laotades on külades tugev hais, mille peale inimesed kaebusi esitavad. Lisaks asub Pihtla vallas Kaali külas ka üks Saaremaa suurimaid sigalaid, mis kuulub Ääre Seakasvatus OÜ-le. Seakasvatus on teinud läbi tohutu arengu ja pidevalt probleemiks olnud hais on viidud minimaalseks. Praegu on seakasvatusel rasked ajad seakatku ning Venemaa sanktsioonide tõttu, aga ehk peab firma vastu. Arenemas on tublisti ka puidutööstus mida esindavad Sandla Puit OÜ, Vätta Puit OÜ, Kõljala Okas OÜ. Vätta puidutööstuses valmistakse puitpaate, aknaid-uksi jm. Sandlas arendatakse puitmajade tootmist. Kõljalas tegeletakse kõiksuguste puidutöödega mis vajavad saekaatrit. (Jäätmekava, 2008) 9 6. KUIDAS MINNA EDASI?
järguline üleminek küttide-kalurite-korilaste elatusviisilt karjakasvatusele. Rauaaja varasematest perioodidest ei ole asulaid ega linnuseid teada või on need pronksiaegsete muististega segunenud. Seetõttu ei saa jälgida karjakasvatuse arengut sellel perioodil. Eelviikingi- ja viikigiaegsete asulate ja linnuste luumaterjalis torkab kohati silma hobuseluude rohkus. Lõuna-Eestis näib olevat suur tähtsus seakasvatusel. Hilisrauaajal on hobuseluude osatähtsus enamikus uuritud piirkondades suhteliselt väike. Keskaegsetes materjalides sõltub erinevate loomaliikide osatähtsus suurel määral sellest, kas tegemist on linnaga või asulaga. Asulates on tavaliselt ülekaalus veiseluud. Äärelinnade luumaterjal sarnaneb asulate omaga. Kesklinnade luumaterjalides domineerivad sageli sealuud (Lõugas jt 2004). 1873-1943 aastate paiku mäletati veel aegu, mil karjakopleid ja kultuurheinamaid peaaegu
kriteeriumi aga enamasti arvestada. Seetõttu on peetud oluliseks ka keraamika või näiteks lihvitud kiviriistade kasutuseletulekut. Eestis ongi valitud kriteeriumiks keraamika ilmumine. Arvatakse, et algeline põllumajandus võis esineda juba mesoliitikumi lõpul, meil sai see domineerivaks majandusharuks aga alles pronksiaja teisel poolel (ca 1000 ema). Ka loomi võidi pidada hoopis varem näiteks Rootsist on teateid kiviaja asulatest, mille majandus põhines ilmselt seakasvatusel. VARANEOLIITIKUM (5000-4000 ema) NARVA KULTUUR Eestis levis varaneoliitikumis Narva kultuur. Selle põhiliseks tunnuseks oli nn Narva tüüpi keraamika. Need olid üsna suured pooliku muna kujulised potid, vahel ka liuataolised kausikesed, mida iseloomustas nõrk põletus, koostises oli savi segatud kivipurru või kruusaga. Narva tüüpi nõud olid vähe ornamenditud, kui ornamenti esines, koosnes see kammvajutistest, vahel ka lohkude ridadest. Asulad
annaabi.ee 
