1974). Feminismi kolmandas laines tulevad eriti esile pinged teooria ja praktika vahel. Kui soolisuse erinevuse feminism üritab ümber mõtestada mõistete "naiselik" ja "mehelik" sisu. Postmodernses feminismis puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ühtset muutumatut identiteeti. Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt konstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikkagi sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest. Identiteet, mida me tajume stabiilsena, on ainult keelelis-kehaliste väljenduste ja esituste kogum, mille taga pole nendele esitlustele soolist alusidentiteeti. Selle väitega kritiseerib Judith Butler, kes oli üks postmodernse feminismi esindajatest, omal ajal erakordselt olulist eristust sotsiaalse soo (gender) ja bioloogilise soo (sex) vahel, näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning et see ei sõltu sünnipäraselt kaasa
(Kristeva, Irigaray) töödes.Postmodernistlik feministlik mõte kahtleb igasuguse end ise määratleva subjekti olemasolus ja ühtse (naise või mehe) identiteedi võimalikkuses.Postmodernistlikus mõtlemises, mida esindab Judith Butler(snd 1956) puudub ühtse muutumatu tähenduse mõiste, mistõttu väidetakse, et pole olemas ka ühtset muutumatut identiteeti.Kõik sotsiaalsed kategooriad on keeleliselt kontstrueeritud ja muudetavad, aga samas ikka sõltuvuses heteroseksuaalsust normatiivseks seadvatest raamidest.Butler kritiseerib eristust sotsiaalse soo ja bioloogilise soo vahel näitamaks, et sooline identiteet luuakse sotsialiseerumise käigus ning see ei sõltu sünnipäraselt kaasa antud kehaliselt tingitud olemusest. Marksistliku feminismi esindajad peavad naiste rõhumist eraomandi institutsiooni otseseks tulemuseks. Feminismi nähakse osana laiemast võitlusest eraomandi kaotamise ja kommunismi eest. Klassikalised marksistid usuvad, et naiste rõhumine
·Prokuröri avakõne süüdistusakti avaldamine (KrMS 285 lg 2), prokuröri esitatud kokkuvõtlikust ülevaatest peaks selguma, missuguseid asjaolusid milliste tõendite abil ta kavatseb tõendada. ·Süüdistatava seisukoht ·Kaitsja avakõne kaitsja arvamuses peaks selguma, millises ulatuses ta kavatseb süüdistuse kohta vastuväiteid esitada. Kaitsjal on võimalus arvamusavalduse raames anda kokkuvõtlik ülevaade süüdistust ümberlükkavatest või kahtluse alla seadvatest tõenditest, mille uurimist ta kohtulikul uurimisel taotleb. ·Süüdistuse tõendite uurimine tõendite uurimine algab prokuröri esutavate tõendite uurimisest (KrMS 286 lg 1). Selline järjekord võimaldab kaitsjal enne mittesüüstavate tõendite uurimist teada saada, milliseid tõendeid kasutatakse süüdistatava vastu. Süüstaval ilmnevad argumendid, mida saab kaitse pool kontrollida ja kahtluse alla seada ning millele saab kaitse vastuargumente esitada. ·Kaitse tõendite uurimine
annaabi.ee 
