Ta meelitas 18 sajandil niinimetatud filosoofe, imetles antiiksete vabariiklaste voorusi kuid ta tahtis valitseda nagu maine Jumalanna ning tegi seda... Katariina puhastas isevalitsuse türannia plekkidest. See rahustas inimeste südameid ning tulemusena hakkasid arenema ilmalikud mõnud ja teadmised. Tõstnud oma valitsemise läbi inimese kõlbelist väärtust, vaatas Katariina üle kõik meie poliitika koostisosad egajätnud ühtegi neist proovimata... Katariina nõudis seadustelt teoreetilist täiuslikust, kuid ebaõnnestus oma arvamustes, kuidas panne need toimima võimalikult pehmelt ja nii, et need tooks kõige rohkem kasu. Ta andis meile kohtud, omamata väljaõpinud kohtunikke; ta andis meile põhimõttetd , kuid ilma vahenditeta nende rakendamiseks. 4 KatariinaII igapäevaelu Ma tõusen kell kuus ja loen või kirjutan oma töötoas üksi kuni poole kaheksani
domineerima (eriti vari). Isiksuse areng toimub arhetüüpide integreerumisel teadvusse. Arhetüüp on sotsiaalselt suunatav, tema tungimine teadvusesse on aga paratamatu. VILFREDO PARETO (1842-1923) · Inimkäitumise uurimiseks on sobilik loogilis-eksperimentaalne meetod (nähtused (faktid) seadused faktid). Mistahes nähtused kutsuvad esile nende seaduspärasuste tunnetamise ja kui need seaduspärasused on juba avastatud, siis tuleb nendelt seadustelt tagasi liikuda faktide enda juurde, et kontrollida, kas need seadused on ikka veel kehtivad. · Inimkäitumine jaguneb loogiliseks ja mitteloogiliseks. Et anda hinnangut sellele, kas ta on loogiline või ei, tuleb lähtuda sellest, kas need meetodid, mida inimene on valinud oma eesmärkide realiseerimiseks, on ikka kohased sellele eesmärgile. Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline.
See, milline arheotüüpidest hakkab domineerima, sõltub kuidas selle arheotüübiga manipuleeritakse, s.t arheotüübid on suunatavad, nende jõudmine teadvusse aga paratamatu. Üksikud teoreetikud VILFREDO PARETO (1842-1923) · Inimkäitumise uurimiseks on sobilik loogilis-eksperimentaalne meetod (nähtused (faktid) seadused faktid). Mistahes nähtused kutsuvad esile nende seaduspärasuste tunnetamise ja kui need seaduspärasused on juba avastatud, siis tuleb nendelt seadustelt tagasi liikuda faktide enda juurde, et kontrollida, kas need seadused on ikka veel kehtivad. · Inimkäitumine jaguneb loogiliseks ja mitteloogiliseks. Et anda hinnangut sellele, kas ta on loogiline või ei, tuleb lähtuda sellest, kas need meetodid, mida inimene on valinud oma eesmärkide realiseerimiseks, on ikka kohased sellele eesmärgile. Järelduse teeb Pareto kriitilise: valdavalt on käitumine mitteloogiline.
annaabi.ee 
