kasvatada, hävitab iseenda lastes teistel käituda kuida ise heaks arvavad ja saatusele alluv inimene on nõrk ning halvaks eeskujuks teistele. 4. Otsuste langetamisel on vaja kuulata arukate inimeste arvamusi ja neid põhjalikult kaaluda enne otsuse langetamist. Inimene peab elama kooskõlas oma põhimõtetega nind need ei muutu olenevalt olukorrast. Linna elama jäädes tegi ta sõnatu kokkuleppe seal kehtivate seadusteda, ning ta peab neid jälgima. 5. Õiglaselt toimimine on Sokratese arvates oma põhimõtete jälgimine ning ka teistesuhtes hästi toimimine, ehk neile tahtlikult halva mitte tekitamine. 6. Isekas toimimine võib hävitada nii seaduse kui ka linna enda, seetõttu peab Sokratese arvates iga kodanik kas leppima nende seadustega või püüda neid ümberveenda. 7
hüvesid nagu näiteks kuulsus. Samuti peab ebaõiglus olema vabatahtlik. Teadmatusest või hetke seisust nagu nt: viha ei olda ebaõiglane, sest algatajaks ei olnud mitte viha mõjul tegutseja vaid viha põhjustaja. Aga ebaõigluse all kannataja Õiglane vajab enese kõrvale veel ka korralikkust, sest kumbki neist pole head kui nad lähevad lahku. Korralikkuse olemus seisneb seaduse paradamises seal kus üldine läheb lahku üksikust. Sellepärast pole ka kõik seadusteda määratud kuna kõike lihtsalt ei saa määrata seaduseda. Ebamäärast tuleb mõõta ebamääraselt. Kokkuvõtvalt võib öelda, et aristoteles käsitles inimesi nende hinge järgi. Samas omistas ta tähtsust ka seisusele. Julgen eeldada, et aristotelese kohaselt poleks vaimuannetega isik talupoja perre sündinud. Tähtsal kohal oli poliitika, kuna see sisaldab palju teisi väärtustatud hüvesid ja poliitika lõplik eesmärk peaks ideaalis olema üllate ja vääriliste
mõlenud alamklassile ja naistele(ei taodalnud neile valimisõigust)-seega ei saa neid pidada demokraatideks. Üldised suundumused konservatiivses ja liberaalses mõtlemises teises faasis 1848-1914. Anarhismi olemus ja peamised arusaamad. täielik kodanike eneseteostamise vabadus, ühiskond toimiks täiesti vabade lepingute, normide alusel; puudub valitsemine ühtede poolt teiste üle Pierre Joseph Proudhon. aktiivne 19.saj I poolel. Utoopiaks Euroopa ilma piirideta, seadusteda, keskvõimuta, rahata. Kaotada ära institutsioonid, organistatsioonid- nende asemele vabatahtlikud assotsatsioonid. Inimene ei tohi piirata ka teooriaid ega ideoloogiaid. Riigi olemuse ja funktsioonide uued suundumused alates Prantsuse revolutsioonist. ideoloogiad hakkasid kujundama riiki. 100 aastaga praktiliselt kadusid kõik endised prinitssibif/normid. I MS’ks oli konstitutsioon vastuvõetud pm kõikides Euroopa riikides.
annaabi.ee 
