Kuidas on reguleeritud Euroopas jt maailma riikides samasooliste paaride kooselu? seadus kohaldab abielu võrdselt nii samasoolistele kui erisoolistele paaridele.Mitmes riigis on samasooliste paaride registreeritud kooselu küll seadustega reglementeeritud, kuid sellele ei laiendata abielu mõistet ning kõiki sellest tulenevaid õigusi. Prantsusmaa seadustas homoseksuaalsuse 1791.aastal. Belgias on homoseksuaalsus seadusega lubatud alates 1843.aastast. Taani, Fääri saared ja Gröönimaa seadustasid homoseksuaalsuse 1933.aastal. 60-70ndatel seadustati homoseksuaalsus Soomes, Norras, Ühendkuningriikides jne. Baltikumis seadustasid homoseksuaalsuse esimesena Eesti ja Läti (1992) ning 1993 ka Leedu. Samasooliste paaride abielu seadustas esimese riigina maailmas Holland aastal 2001. Seevastu näiteks Poola, Serbia, Bulgaaria, Moldova ja Ukraina konstitutsioonid keelavad samasoolised abielud. 13 riigis saavad samasoolised paarid oma kooselu seaduslikult registreerida (Holland,
kliente. Need olid plebeid, kellel polnud mingeid öigusi. Kuid plebeide hulgas leidus ka jöukamad, kes hakkasid oma öiguste eest vöitlema. Köigepealt said nad öiguse valida endi seast oma huvide kaitseks eraldi ametnikud rahvatribuunid, mis tohtis keelata otsusi, kui see oli plebeidele kahjulik. Plebeid nöudsid ka seaduste kirjapanemist, misöttu avaldati 450 eKr esimene Rooma seadustekogu 12 tahvli seadused. Need olid väga karmid, mis keelasid patriitside ja plebeide abielu ja seadustasid völaorjuse. Kuid peagi tühistati abielu keeld ning keelati völaojus ja lubati kandideerida riigiametisse. Aastal 287 eKr kehtestati kord, et plebeide koosolek, milles osales niikuinii kodanike enamik, vöib vastu vötta ühiskondlikke seadusi. Nüüd moodustasid roomlased ühtse, seaduse ees vördse kodanikkonna rooma rahva. Söjad Esimene Puunia söda (264-241 eKr), Rooma sai enda valdusesse Sardiinia, Sitsiilia ja Korsika. Teine
pärisorjuse tunnuseks pearaha. Kas fikseeritud või maavaldaja omavoli. Kuni 18. sajandini oli chevage peamine maksuliik, mida härrad pärisorjadelt kogusid. Taille ehk lõikama maks, mida koguti talukohtade pealt nagu talurent. 11.-12. sajandil pigem härraste omavoli, kui määratud kriteeriumid. Alates 12. sajandi lõpust 13. sajandi algusest ei peetud õigeks, et härra nõuab rohkem kui talukohtvõimeline maksma (ka kohtulikult). 14. sajandi lõpust on taillest saanud riigimaks. 1439 seadustasid gennnaalst taille. 15. sajandi peamine kroonu maks. Kui ori ostis end vabaks jäi taille tihti püsima. Formariage päriorja abielukeeld kahe erineva maavalduse vahel. Mõisnikul õigus keelata/saada tasu kui talupoeg tahtis abielluda/tütart mehele panna teisest mõisast pärit pärisorjaga. Ka oma valla piires võis formariage ehk kontroll abiellumise üle olla. Kui mujalt naist võtta, pidi maksma trahvi. Kui eri maavaldustest abiellunutel
Selliste määruste andmisõiguse andis 1933(34?) saksa Riigipäev kantslerile (Hitlerile). Sellest ajast loetakse natslik pööre toimunuks. E-s andis Rkogu juhatus 1930ndate a-te maj.kriisi ajal riigivanemale õ-e anda ma.küs-tes s-e jõuga dekreete - seda põhjusel, et parlament sisevastuolude tõttu polnud enam suuteline operatiivselt s-i vastu võtma. Riigivanemale sellise dekreediõiguse andmine oli vastuolus 1920. aasta PSga. 1933. aastal tehtud PSe muudatused seadustasid riigivanema dekreediõiguse. Praegu võib E valitsus üldaktina anda ainult nn. intra legem määrusi, seda ainult siis, kui seaduses on vastav volitusnorm. (Intra legem määrus -- seadust täpsustav määrus.) Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi mitmes otsuses on märgitud, et E VV ei saa anda contra legem määrusi ja praeter legem määrusi. (Praeter legem määrus -- antakse valdkonnas, mida peaks reguleerima seadus; ta asendab seadust.)