asumise tõkestamiseks ning Eestist väljasaatmiseks või välisriigile väljaandmiseks. Kodanik on isik, kellel on riigiga kindel suhe (õigused kohustused). Kodakondsus saadakse kui inimene sünnib EV-s, vanematel on Eesti kodakondsus või naturalisatsiooniga (taotletakse kodakondsust, riigikeele ning põhiseaduse tundmise eksam, abielludes kodanikuga ning eriliste teenete eest). Erandkorras võib riik raske seadusrikkumise korda pannud inimeselt kodakondsuse ära võtta. Kodakondsus on vabatahtlik, seega on igaühel õigus loobuda senisest kodakondsusest ning taotleda mõne teise riigi oma. Peale kodaniku elavad riigis mittekodanikud e. välismaalased (välisriikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kellel on alaline elamisluba/tööluba). Kodaniku õigused on õigus teenida Eesti kaitsejõududes, avaldada omaalgatuslikku vastupanu katsetele muuta riigikorda või hävitada iseseisvus, töötada politseis,
Ivan moodustas paremaks riigijuhtimiseks Valitud Raada. Sealsed isikud valis tsaar ise. Loodi teisigi keskasutusi, sealhulgas välissuhtlemist juhtiv Saadikute Maja. Pärast suurttulekahju käskis Ivan saata provintsidest saadikud, et teada saada mis toimub kaugemal ja et tema sõnumid oleksid läbi saadikute kuulda üle kogu riigi.1549 tuli kokku nn. Maakogu (koosnes saadikutest), kuid midagi erilist korda ei saadetud.1550 ,,Tsaari koodeks". Raskemate kuritegude, korduvate seadusrikkumise eest karistati surmanuhtlusega, väiksemate kuritegude eesti anti nuudihoope. Ivan IV pidas oluliseks tõsta Moskva keskvalitsuse autoriteeti aktiivse välispoliitika toel. Jätkusid võitlused tatarlastega ja eesmärgiks oli vallutada khaaniriik Kaasanis. 1547 a mindi sõjakäigule Kaasani khaaniriiki, kuid katse nurjus. Teine katse toimus 1550, kuid sealgi ei saavutatud suurt edu. Alles kolmanda sõjakäiguga 1552 a. õnnestus Kaasan ära vallutada
Kuid inimlik viha on silmnähtavalt sellest palju enamat. Me oleme näinud, et sellega kaasneb aru saamine teise isiku kavatsustest ja teovõimest. Samal ajal kaasneb sellega ka moraalne õiglustunne ja seadusrkkumise hinnang. Sellest vaatenurgast ei kujuta emotsioon endast raevu, see on vaid meie sisemuses peituv vaoshoitud raevutunne. Antu põhjal on selgesti näha niisuguste piire ületavate juhtumite juured. (pilt) Viha ja seadusrikkumise moraalne hinnang. Seistes piletisabas, väldime õigustatud viha väljendamast. (Chat Addamsi joonis, Te New Yorker Magazine, Inc. 1960, 1988). (pilt) Viha kui sotsiaalne emotsioon. Neljaaastase eneseõigustatud viha mängukaaslase vastu, kes mängib tema leluga ja ei taha seda tagasi anda. (Suzanne Szasz'i foto) Kahetsus Veel teinegi emotsioon ületab lihtsa erutatuse või väheste põhiemotsioonide piirid ning
annaabi.ee 
