juristiharidusega Jaan Anvelt. Riigiduumad. 1906 kokkuastunud I Riigiduumasse valiti Eestist 5 saadikut 4 eestlast ja 1 venelane, baltisakslased jäid esinduseta. Valitsus aga ei võtnud algusest peale duumat tõsiselt. Opositsioonilisust näidanud duuma saadeti laiali enne, kui see jõudis tõsiselt tööle asuda. II Riigiduuma saadeti laiali 3. Juulil 1907, kehtestati valimisseadus. III ja IV duumasse pääsesid Eestist 3 baltisakslast ja 2 eestlaste esindajat. Eestlaste-lätlaste seadusprojektid ei leidnud toetust ning lükati tagasi. Baltimaade kindralkuberneri juures moodustatud Erinõukogul ei läinud ka hästi eelnõud ei rahuldanud eestlaste kõige tagasihoidlikumaidki soove ja 1907 aastal läks Erinõukogu laiali. Edu saavutati vaid kohalike omavalitsuste tasandil. 40. Esimene maailmasõna 1914. juulis puhkes Esimene maailmasõda, mille üheks tulemuseks oli Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine
Sisuliselt kogu Rooma poliitiline eliit oligi koondatud senatisse, kes olid nobiliteedi hulgas. Tal ei olnud käsuõigust, ainult autoriteet. Senat ei andnud välja seadusi, vaid otsuseid, senatus consultus, see oli juriidiliselt nõuandev ja seaduse jaoks oli see vajalik rahvakoosolekule viia. Aga sisuliselt nad ikka otsustasid selle asja. Otsustai päevapoliitikat, sh sõda ja rahu, lepingud, sõjakäikudele minekud jne. Seadusprojektid arutati läbi, et panna koosolekule kinnitamiseks. Keskmine vabariik on senati aristokraatia tipphetk, kus tegelikult senat juhtis riiki. Kõnejärjekord oli vastavalt vanusele. Esimees oli princeps, ja sealt läks sõna edasi. Rahvakoosolek Neid oli kolme tüüp. Nende üldine nimetus oli comitia. Oli · Comitia curiata- traditsiooniline, vaid patrtiitside koosolek. · Comitia centuria- see oli organiseeritud sadakondade kaupa. Oli algselt olnud sõjaüksus, mis muutus
Poliitilised olud- Vm oli demokr mõistes Eur-st kõvasti maha jäänud. Kuni 1905 revol-ni püsis piiramatu isevalitsus. 1905 revol tõi kaasa muudatuse, keisrivõimu teatud piirangud, keisri kõrvale moodustati valimise teel duumamonarhia. Sellessegi tuleb suhtuda ettevaatlikult. Vm-l polnud õiget parlamenti ega konstitutsiooni. Riigiduuma volitused olid õige piiratud. Oli olemas, aga temas nähti pigem nõuandvat kui seadustandvat organit. Seadusprojektid lähtusid kas valitsusest või keisri õukonnast, riigiduuma sai vaid heaks kiita hääletamise teel. Keisril oli üsna suur vabadus panna seadusi maksma oma ukaasidega. Lisaks riigiduuma moodustamisel toimus oluline murrang- I ja II riigiduuma ei vastanud keisri lootustele, valitsuse lootustele, saadeti ennetähtaegselt laiali. 3.juunil 1907, kui II riigiduuma laiali saadeti, muudeti ka senist valimisseadust, III ja IV riigiduuma kujunesid valitsusele kuulekateks- aadliduumad
annaabi.ee 
