välja sisule sobiva struktuuri ja esitusviisi. Meeles tuleb pidada, et kontseptsioonis esitatakse põhimõtted ehk seisukohad, millest tegevuses lähtutakse. Strateegia ülesanne on määrata, kuidas personali arendamise ja koolituse abil toetatakse organisatsiooni pikaajaliste eesmärkide saavutamist. Personali arendamise ja koolitse kontseptsioon põhineb järgmistel üldistel seisukohtiadel, mis reeglina kajastuvad organisatsioonis kehtivas personalipoliitikas: - seadusnormid, kehtivale tööseadusandlus, mis on personali arendamisele ja koolitusele tingimuseks, kontseptsiooni koostamisel aluseks võetud ja arvestatud organisatsiooniline dokumentataioon ¹ (alus- ja sidusdokumentatsioon) - eetilised põhimõtted ja väärtused, millest lähtutakse personali arendamisel (tavaliselt on määratletud juba personalipoliitikas), ______________________ ¹ Organisatsioonilisi dokumente, mille põhjal ning mida arvestades personali arendamise ja
Koalitsioon otsustab millised grupid võivad üldse poliitikas osaleda. 4) ainupartei autoritaarsed režiimid – eksisteerib koos sõjaväe, kiriku, majanduslike gruppide ja ühendustega jne. Siiani on need režiimid ebaõnnestunud iseenda kehtestamine ning nad on pidanud kaasama eelpool nimetatud organisatsioonid. Kõik juhtpositsioonid on ainupartei käes. Totalitaarne režiim Palju ühiseid tunnusjooni autoritaarse režiimiga. Enamasti kõrvaldatakse eelnevalt kehtinud seadusnormid. Poliitiline võim on koondunud väheste kätte ning juhid manipuleerivad ja kontrollivad ühiskonda, kasutades ka politseid ja teisi taolisi vahendeid, et tagada oma tahe. Samuti on kontrollitud ajakirjandus ja erinevad huvigrupid. Vaatluse alla on võetud ka isikuvabadused. Suurimaks erinevuseks on, et totalitaarsed režiimid üritavad mobiliseerida ühiskonda. Ehk teisisõnu kaasata võimalikult palju kodanike osalema aktiivselt avalikus elus
mis on vastavuses ühiskonna huvide ja vajadustega. Subjektiivse poole pealt saab käitumisnorm osaks inimeste teadlikkusest kui kindel käitumismudel, seega ühendades suuremal või väiksemal määral nende arusaamist sotsiaalsetest väärtustest ja nende tegude sotsiaalsest tähendusest. See mudel mängib olulist rolli käitumise motiveerimisel. Kõik sotsiaalsed normid on iseloomulikud ühiskonnale. Kõige laiemalt tuntud sotsiaalsete normide kategooriad on: seadusnormid, moraalsed normid, ühiskondlikult aktsepteeritud normid ja juriidiliste isikute normid, mille eesmärgiks on reguleerida kindlat tüüpi sotsiaalseid suhteid. Seadusnormid mis eeldavad korraloomist inimeste käitumises, loovad normatiivsed alused õiguseks ja korraks. Alati pole otsest ja kohest seost normatiivse käitumise ja normi vahel. Norm on normatiivse käitumise fundamentaalne põhi.
annaabi.ee 
