Seadusandlik võim · Riigikogu tähtsaim ülesanne on seadusloom · Riigikogu oluline ülesanne on järelvalve täitevvõimu üle · Suur osa seadusloomest toimub komisjonides ja fraktsioonides · Riigikogu liige võib algatada seadusi Komisjonid · Alatised komisjonid (keskkonna, kultuuri, põhiseadus) · Ajutised komisjonid (eri, uurimis, probleem) Fraktsioon sarnaste poliitiliste vaadetega(riigikogu liikmed koonduvad fraktsioonidesse, mis esindavad erakondi) Koalitsioon parteide liit enamuse saavutamiseks Opositsioon vastasrind Parlamentaarne · Parlamendi võim on ülimuslik
jälle administratsioonis õigusteaduskonna dekaanina ja ülikooli valitsuse liikmena (kuni 1944. aastani). Neil aastail oli tarvis Tartu ülikooli vaatamata okupatsioonivõimude surveavaldustele töövõimelise eesti ülikoolina hoida. Tuli hoolitseda järelkasvu eest, sest akadeemiline pere oli kandnud suuri kaotusi deporteerimise ja ülikoolist kõrvaldamiste tõttu. Paralleelselt tegevusega Tartu ülikoolis võttis J. Uluots aktiivselt osa seadusloomest Riigikogu komisjonides. Kolmekümnendate aastate algul majanduskriisi puhkedes sündinud vabadussõdalaste liikumine andis kaudselt tõuke Eesti Põhiseaduse reformima asumiseks. Peale 1934. a. märtsisündmusi langes uue põhiseaduse väljatöötamine peamiselt J. Uluotsa õlule, kes oli osaline juba 1925. a. veebruaris Põllumeestepartei poolt Riigikogule esitatud Põhiseaduse reformi raamkava väljatöötamisel. 1931. a.
Nad peavad saama tegeleda oma tööga ja eri võimudel oleks võimalus vastastikku oma tegevust kontrollida ja isegi seda tegevust piirata. Seadusandlik võim põhineb demokraatlikes riikides parlamendi tegevusel. Parlament on riigi tähtsaim organ. Teised võimustruktuurid peavad seadusandliku võimuga alati arvestama. Täidesaatvat võimu teistavad riigipea ja valitsus. Valitsus viib ellu riigi poliitikat ja tegeleb valitsemisega. Valitsus võtab osa seadusloomest. Õigusmõistmist teostavad kohtud. Kohtunikud on objektiivsed ja isikuliselt sõltumatud ja nad alluvad ainult seadusele. Õigusriigile on iga inkmene õiguse subjekt. Kohtunikul on eelkõige kohustus kaitsta üksikuid kaasinimeste ja riigiorganite omavoli eest. Maa-ja linnakohus esimese astme kohtuna arutavad tsiviil-kriminaal-ja väärteoasju. Harlduskohus arutab esimese astme kohtuna seadusega tema pädevusse antud haldusasju. Ringkonnakohus on teise