eesmärkidest. ELi tavapärast otsuste tegemise protsessi nimetatakse kaasotsustamismenetluseks. See tähendab, et otse valitud Euroopa Parlament peab heaks kiitma ELi õigusaktid koos nõukoguga (27 ELi liikmesriigi valitsuse esindajad). Komisjon koostab ja rakendab ELi õigusakte. Põhiseisukohad Teisene õigus · Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. · Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: · * Määrused *direktiivid *otsused *soovitused ja arvamused 1. Määrused (regulations) · On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. Muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades -
1965. sõlmitud leping EMÜ, ESTÜ ja ERATOMi ministrite nõukogude ja komisjonide liitmisest eelarve muutmise lepingud Ühtne Euroopa Akt, jõustunud 01.07.1987 Euroopa Liidu asutamisleping, jõustunud 1. nov 1993 Amsterdami leping, sõlmitud 2. nov 1997, jõustunud mais 1999 EÜ laiendamise lepingud B. Teisene õigus Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused- On suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades - riikideülene õigus. 2
võtma. Euroopa Liidu õiguse allikad jagunevad: 1) Esmane õigus • Asutamislepingud ning neid muutvad ja täiendavad aktid. • Ühenduse sõlmitud rahvusvahelised lepingud, neile lisatud protokollid. • Liikmesriikide vahelised lepingud (nt Shengeni lepingud). • nn kirjutamata õigus (pretsedendiõigus – kohtu tegevusest tulenev). 2) Teisene õigus • Õigusaktid, mis on vastu võetud institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. Teisene õigus peab lähtuma esmasest õigusest. • Teiseste õigusaktide liigitus kohaldatavuse ulatuse põhjal: 1. Määrused – on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatavad. St. muutub automaatselt siseriikliku seadusandluse osaks, on samaväärne liikmesriigi seadusandliku aktiga. Määrust ei saa kohaldada osaliselt. Kasutatakse liidu ainupädevusega valdkondades – riikideülene õigus. 2
kirjutama õigus. TEISED ESMASE ÕIGUSE ALLIKAD Protokollid, konventsioonid, lisad, asutamislepingute ning liitumislepingute kohta; Rahvusvahelised lepingud, mille üheks pooleks on ühendus või ühendus ja liikmesriigid; Liikmesriikide vahelised konventsioonid ja lepingud TEISENE ÕIGUS Euroopa Liidu teisese õiguse moodustavad õigusaktid, mis võetakse vastu institutsioonide poolt neile antud volituste piires vastavalt lepingutes sätestatud seadusloomeprotseduurile. ÕIGUSAKTID Määrused; Direktiivid; Otsused. Samuti kasutatakse soovitusi ja arvamusi, mis ei oma kohtuslikku jõudu ning on soovitusliku sisuga. MÄÄRUS Määrus on üldine õigustloov akt, mis on suunatud määramatule hulgale subjektidele ning on vahetult kohaldatav kõigile liikmesriikidele. Määruse rakendamisel tähistab vahetu kohaldatavus siseriiklikkusse seadusandlusesse ümberkirjutamise keeldu, mis tähendab
annaabi.ee 
