Tegu on väga kõrge õigustasemega normidega. Konstitutsioonilised normid ei too enesega kaasa vahetut tagajärge. Põhiseadusest alamate õigusaktide ülesanne ongi kujundada õiguskorda vastavalt põhiseadusele. Alamad seadused täpsustavad mingis osas põhiseaduses kirja pandut. Põhiseadus annab kindlad raamid alamatele seadustele läbi üldistavate printsiipide. Alamad seadused on konkreetsed normid, kuid ei tohi samas kaotada oma üldistavust. Definitiivsed normid ehk seaduskeel määratlused seletavad lahti seaduses /õigustloovas aktis kasutatavate terminite tähendusi. Õiguskeel on võrreldes üldkeelega täpsem, täpsuse annab õiguskeelel õigustermin. Olulisemate õigusterminite kohta annab sisulisi tähelepanekuid seadustekst ise. Seadustes asuvad need normid tavaliselt esinemistes paragrahvides. Deklaratiivsed normid räägivad õiguskorra eesmärgist õigustloovate aktide kontekstis. Väga
kommunikatiivne ja seaduste tõhusus väheneb. Iga hinna eest ei pea seadus olema lihtne ja arusaadav, sellele on oma hind (siis kannatab täpsus). Õigusakti keelel pole lokaalset/erialaselt piiratud keeleühiskonda, mistõttu seadus ei tohi olla õigusteaduse oskuskeeles. See tähendab seda, et õiguskeelelt nõutakse ühel ajal nii täpsust kui ka üldarusaadavust. Õigusteksti üldarusaadavuse tagatisena taotletakse kolme komponendi eristamist ning iga komponendi asjakohast käsitlemist: Seaduskeel = õigusteaduse oskuskeel + üldkeel + reguleeritavate alade oskuskeel 2. Struktureeriv õigusõpetus Moodsa keelefilosoofia ja formaal-loogika areng on viinud uue, loogikareegleid järgiva normi- ja struktuuriteooria ülesehitamiseks, mille aluseks on uusimate probleemide keelefilosoofilised uurimused (struktureeriv õigusõpetus). Struktureerivat õigusõpetust kutsustakse ka Mülleri koolkonnaks. Struktureeriv õigusõpetus on
Mistahes õigusakt on keelerüüs antud eeskiri sotsiaalsuhete korraldamiseks ja kuulub Sotsiolingvistika huviorbiiti. Järgnevalt seaduskeele käsitlus sotsiolingvistika seisukohast vaadatuna: Üldkeel Rahvuskeel Ühtluskeel Allkeeled Dialektid Sotsiolektid (terminoloogia) Funktsionaalstiilid Õigusteaduse oskuskeel e terminoloogia Seaduskeel, laiemalt õigusaktide keel Õiguskeel Sõna “õiguskeel” pole vaja tarvitada, sest pole tegemist mingi erilise keelega, spetsiifilise osa moodustavad ainult terminid – Narits. Juriidiline oskuskeel on vajalik õigusteaduslike probleemide täpseks mõistmiseks, seadmiseks ja lahendamiseks. Õigusaktide keel peab olema arusaadav enamikule rahvast, muidu pole seadusandja tegevus kommunikatiivne ja seaduste tõhusus väheneb
annaabi.ee 
