14 eesmärk). Tõlgendamises tuleb see esile siis, kui rõhutatakse õigusteaduse praktilisust ja pööratakse tähelepanu erilistele reaalsetele argumentidele. Otsustamine võib olla tagajärje hindamisel põhinev e. parimast võimalikust tagajärjest on saanud eesmärk. Reaalsetel argumentidel on tähtis roll õiguslikus mõtlemises. Viitamine tagajärgedele on sageli "viimane" põhjendus. Teised õigusallikad loovad aluse tagajärgede hindamisele. Seadusetekstide, seaduseelnõude, kohtulahendite jms abil pannakse paika tõlgendusvõimalused, kasutades ära õigusühiskonna tõlgendamispõhimõtteid. Seejärel, kui otsus on läbi "käidud" traditsiooniliste viisidega, jääb ainsaks võimaluseks valida tõlgendusvõimalus "parimate tagajärgede" põhimõttel. Tagajärgede hindamisega kinnitatud tõlgendus saab seaduslikkuse sellest, et see seotakse autoritaarse õigusallikaga, seadusega. Ükskõik missugune tagajärje
1. R. Narits. Õiguse entsüklopeedia. 2. täiendatud trükk. - Tallinn, 2004. 3. ptk (lk 87-114). 1 A. Kiris jt. Õigusõpetus. (lk 38-61). J. Liventaal. Riik ja õigus. Põhimõistete õpetus. Tallinn, 1999. (lk 63-91; 116-139) T. Anepaio, A. Hussar, K. Jaanimägi, S. Kaugia, K. Land, V. Olle, P. Roosma. Sissejuhatus õigusteadusesse. Loengukonspekt. Kirjastus JUURA. Tallinn, 2005. (lk 45-61) Õppejõu poolt nimetatavad täiendavad allikad + õppejõu viidatud seadusetekstide analüüs normide hindamise aspektist! III referaat: Õigusnormid ja õigussüsteem Mille poolest erineb riigieelse ühiskonna sotsiaalse võimu korraldus riigivõimust? Kui ürgühiskonnas hõlmas pealiku võim veresuguluse alusel sugukonda kuuluvaid isikuid, siis riigivõimule oli allutatud kindlal territooriumil asuv elanikkond: rahvas, riikkondlased. Mis on ühiskondlike suhete sotsiaalne reguleerimine?
2)kohtulik-dogmaatiline õigusloome meetod st dogmaatiliste sätete muutmine kohtu interpreteerivas tegevuses, väljendub (3); kehtivate normide kitsendamine, laiendamine, uue õiguse kehtestamine. Võtted (4): uuri kohtulikku materjali, too sellest välja üldised tunnused, sünteesi tunnuseid, kontrolli kas sätted vastavad seadusandlikele normidele. 3)teaduslik-dogmaatiline õigusloome meetod rakendatakse teoreetiliste kommentaaride väljatöötamisel 4)õigustunnetuse meetod seadusetekstide tõlgendamisel seögita sätte mõte. 5)pedagoogiline meetod dogmaatilises kasuistikas. 2.Õiguse dogmaatilise käsitluse uurimismeetodid (paljuski puhtteaduslikud eesmärgid, vähene praktiline tähendus): l) üldise temaatika ja problemaatika meetodid; 2)dogmaatilise evolutsiooni meetod; 3)dogmaatiline võrdlev meetod; 4)hindamismeetod; 5)jääkide meetod juriidilis-dogmaatilistes töödes; 6)poliitilis-õiguslik hindamismeetod.
annaabi.ee 
