Kui maades on ühine seadusandlus ja samalaadne tõlgendamistraditsioon, saab võõra maa kohtulahendeid ja õigusteaduslikke tõlgendusi kasutada lubatud õigusallikatena. See puudutab rahvusvahelistel lepingutel põhinevat seadusandlust. Kui seadusandlus on sarnane, aga mitte ühtne, võib võõra seaduse põhjendustes olev seisukoht väljendada seadusandluspõhimõtet, millel on tähtsust selleks, et oma maa seadust mõista. See esineb näiteks siis, kui seadusesse on võetud samasisuline seadusetekst kui on võõras seaduses. Ka siis, kui seadusandluse põhimõte või tõlgenduslahendid on niisugused, et neid ei saa üle tuua, võib välismaa lahenditel olla vihje väärtus. Need võivad osutada sellele, milliseid probleeme võib tõlgendamisel esile tulla, samuti ka sellele, missugused tõlgendused on võimalikud. Õigusajaloolised argumendid (jur).Tõlgendamise seisukohalt võib õigusajaloo hulka lugeda selle, mis ei ole kehtiv õigus. Küsimus on siis peamiselt kehtiva õiguse
Pööra seadust lugedes tähelepanu (ja see on väga pikk lugemine) sõnadele ja nende mõistmisele et kui kirjas on sõna ,,peab", siis ära tee sellest oma mõtetes sõna ,,võib" ning vastupidi. Olgu see seadus Sul pidevalt käeulatuses, kontrollimaks üle kasutatavaid mõisteid, omi mõtteid ja kajastatavate tehingute sisulisi tähendusi. Üks meeldetuletus juhindu alati seaduse tekstist, erinevate määruste ja juhendite sisu on kindlasti ka määrav ning oluline, aga seadusetekst on ülim neist - kuningas oma alamate seas. Küsimusele miks seda seadust üldse vaja on, vastus on lihtne - et rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtted oleksid kasutusel ka Eestis ning kõik koostatavad aruanded oleksid üheselt mõistetavad. Piltlikult öeldes - et kõik raamatupidajad sõidaksid oma sõiduvahenditega ühiste reeglite järgi. On see sõiduvahend siis jalgratas või traktor (korraldad raamatupidamist ise või ostad teenuse sisse; pead registreid
õigusest. Maa eraomand puudub. 3. Õigusallikad Säilinud on seadusi kui ka mitmesuguseid juriidilisi ürikuid. Igasugused lepingud jms. 3.1. Kaudsed andmed: Lagaschi valitseja Urukagina (Uruinimgina) seadus - 2360.a.e.m.a. 3.2. Otseselt on säilinud Urnammu (Ur-Nammu) seadustik - Uri 3. dünastiast pärineva kuninga Urnammu (2100 e.m.a.) seadus1 seni vanim sõna-sõnalt teadaolev seadusetekst. Koodeksi proloogi algus ja epiloog ei ole säilinud ning sellega on kaduma läinud ka kuninga nimi, kes laskis koodeksi kirjutada. Proloogist võib lugeda, et üritab tagada sotsiaalset võrdsust ning see kes oli vaeseme, ei pea alluma rikkamale, lihtsalt sellepärast, et teine rikkam on. Üldiselt võiks pidada seda seadustikku kohati julmaks. Palju kuriteod olid karistatavad surmaga, aga siiski kehalise vigastuse põhjustamist sai hüvitada rahaliselt, mis ei olnud enam hammas-hamba
annaabi.ee 
