Õiguse äratundmise allikas koht, kus õigust leida Põhilised õigusallikate liigid: Põhiseadus Formaalne seadus Seadlus Määrus Kohaliku omavalitsuse määrus Tavaõigus Halduseeskiri Rahvusvahelised lepingud 50. Formaalne seadus seadusandluse menetluses teoks saanud seadusandlusorgani tahteakt, sõltumata sisust. 2 viisi - Riigikogu rahvahääletus (PS § 105) Tavaõigus Pikaajaline Kõik oleks veendunud Peab olema kujunenud teatav norm (peab olema seadusesarnaselt reguleeritud Kohtunikuõigus Sekundaarne tähendus (lünk õiguskorras) Formaalselt ei ole kohtud, isikud, haldusorganid seotud 51-52. Avalik haldus - riigi materiaalne tegevus Vajalik eeltingimus haldusorganisatsioon (haldusaparaat) Haldusaparaadi korraldus sõltub ülesannete ulatusest Õigusvõime Ei piisa ainult õigusnormidest, mis haldust õigustab ja kohustab, vaid vaja täpselt määratleda need subjektid,
Formaalsest seadusest tulenev volitus (volitusnorm) Üldine regulatsioon (piiritlemata arvu juhtumid) Peab sisaldama õigusnorme Suunatud üldsusele Annab: Vabariigi Valitsus, minister Kohaliku omavalitsuse määrused (statuut) Volikogu, Valitsus (KOKS § 7) Sisaldama õigusnorme Autonoomia piires KOV määrused riiklike ülesannetee täitmiseks Seaduses sisalduv volitusnorm Tavaõigus Pikaajaline Kõik oleks veendunud Peab olema kujunenud teatav norm (peab olema seadusesarnaselt reguleeritud) Kohtunikuõigus Sekundaarne tähendus (lünk õiguskorras) Formaalselt ei ole kohtud, isikud, haldusorganid seotud Halduseeskiri Haldusesisene Ametiasutusesisene Seaduste tõlgendamise kohta Kaalutlusõiguse teostamise kohta Ei ole õigusnormid. On suunatud haldusorganile ja ametnikele, mitte isikutele EL õigus 1. Esmane (primaarne) - asutamisleping 2. Teisene (sekundaarne) - määrused võib otseselt tekitada või muuta kodanike õigusi
Seadus formaalses mõttes – Riigikogu (rahvahääletus) tahteakt seaduse vormis sõltumata sisust; Seadus materiaalses mõttes – sisu järgi eristamine, sisaldab õigusnormi; Seadluse järgi võib president anda õigusnorme. Juriidilise jõu poolest võrdne seadusega; Määrused – täitevvõimu poolt antud õigustloovad aktid; Kohaliku omavalitsuse määrused; Tavaõigus – see valdkond peab olema läbi tava reguleeritud seadusesarnaselt, õigusnorm peab olema (hüpoteetiliselt) formuleeritav; Kohtunikuõigus - kohtulahendid, eelkõige Riigikohtu lahendid, mille otsused omandavad 23 Miidla-Vanatalu, M. Konspekt (2004) õigusallikaga sarnase iseloomu, avaldavad sellist mõju nagu seadus. 24 Haldusõiguse õigusallikad on: konstitutsioonilised seadused, nagu Vabariigi Valitsuse seadus, riigikontrolli seadus. Haldustegevuse konkreetseid valdkondi reguleerivates seadustes nagu
annaabi.ee 
