· kaitse efekt seisneb kuriteo sooritajate paremas kaitsmises avastamise ja õigusmõistmise eest, · demoraliseeriv efekt kuritegelike ühenduste liikmete käitumise suurem mõjutamine ühelt poolt ja kuritegeliku eluviisi propageerimine õiguskuulekate ühiskonnaliikmete seas teiselt poolt, · korruptsiooni efekt seisneb avaliku sektori töötajate ja majandusringkondade esindajate kaasamises seaduserikkumisele. Organiseeritud kuritegevuse edu sõltub sellistest teguritest nagu hirmutamine, füüsiline vägivald ja korruptsioon. Organiseeritud kuritegevuse leviala võib eristada järgnevalt: lokaalne tasand, riiklik tasand ja rahvusvaheline tasand, kusjuures vajadusel ka interkontinentaalne tasand. Kuritegevuse üheks peamiseks põhjuseks on ühiskonna kihistumine ja tööpuuduse kasv. Kuritegevusest on saanud paljudele lihtsaim elatise hankimise vahend. Ühiskonna jätkuv
üksused ja ühingud, ka riiklikul tasandil. Kuna, vähemalt Eesti riigi tasandil, on ebaseadusliku metsaraie fikseerimine ja karistamine keerukas on seda püütud igal võimalikul juhul fikseerida kui keskkonnale tekitatavat kahju, mis on ka tegelikuks aluseks, mille põhjal näiteks Eestis reaalselt illegaalset raietegevust ja -puidukaubandust mõistetakse (seda nii 2005 aastani, kui osaliselt ka tänapäevani välja, sest 100%-liselt ei ole võimalik igale seaduserikkumisele reageerida). Probleemiks on senine mõiste ebapiisav mõiste täpsus. 2005 aasta algul sai see mõiste nõupidamise käigus otsustatud Eestimaa Looduse Fondi ja Eesti Rohelise Liikumise juhtkonna või nende esindajate poolt, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhtimisel. Mõiste oleks järgnev: Hõlmab raiet ilma omaniku loata (vargus), metsa omandamist kelmusega (kriminaalasi "suures ulatuses"), pistised teatise positiivseks menetlemiseks või ebaõige
kasusaamisest. Teine seostub aga kõigega, mis kuulub eeskujuliku inimese juurde. Selge siis, et on olemas mitut liiki õiglust ja et on üks, mis on midagi muud, kui kõikehõlmav loomutäius. Seega tuleb selgitada, mis see on ja milliste omadustega. See, mis on ebaõiglane, jaotatakse seaduserikkumiseks ja võrdsusest mittehoolimiseks, õiglane aga seadusele allumiseks ja võrdsuse austamiseks. Seaduserikkumisele vastabki eelpoolnimetatud ebaõiglus. See aga, mis on võrdsusest mittehoolimine ja mis seaduserikkumine, pole üks ja sama, vaid nad erinevad nagu osa terviku suhtes: kõik, mis on võrdsusest mittehoolimine, on seaduserikkumine, kuid seaduserikkumine pole alati võrdsusest mittehoolimine. Ka ebaõiglane ja ebaõiglus pole samasugune, vaid erineb võrdsusest mittehoolimise
annaabi.ee 
