õiguse mõistmine sõltumatu kohtu poolt 17. Õiguse juriidiline ja sotsiaalne käsitlus Juriidiline – õiguseks on riigi poolt kehtestatud normistik, mis on väljendatud õigusaktides On ajalooliselt seotud rooma õigusega ning on seni olnud õigusloome ja õiguse rakendamise põhiliseks aluseks Mandri-Euroopa õigusperekonnas Sotsioloogiline – õiguseks on inimeste tegudes ja käitumises väljenduv sotsiaalsete suhete kord, mitte aga seaduse tekstid; õigust ei tule otsida seaduseraamatust ega kohtupraktikast, vaid sotsiaalsetest suhetest See käsitlus domineerib Anglo-Ameerika õigusperekonnas 18. Õigus ja õiglus Õiglus - asjade seis, olukord, mille puhul igaüks saab selle, mis talle kuulub Õigus - riigi kehtestatud üldkohustuslike käitumisreeglite kogum, mille järgimine tagatakse riiklike mõjutusvahenditega Ideaalis on õigus õiglane. Seadusandja on loonud aga õigust, mis rahuldab tema vajadusi,
(1804), Code de procedure civile (1806), õiguslikku ühtsust. Saksa keisririigi ühtne Code de commerce (1807), Code d põhiseadus, 1861 üldine ´instruction criminelle (1808) ja Code Penal kaubandusseadustik kogu Saksamaa jaoks, (1810). iga saksa riik ratifitseerib selle, õigusliku Üks 5st seaduseraamatust, mis töötati välja ühtsuse jäälõhkuja XIX sajandi Saksamaal. Prantsusmaal ja mis olid Preisi ALRi 19.sajandi keskel võtsid mitmed liidumaad analoogid. Code Civil´i on nimetatud ka vastu kaubandusseadusi. Code Napoleone. 1871 a. oli saksa ala jagunenud üle 30 Civil Code on ilmselt lääne kõige täislikum erinevaks õigusterritooriumiks (kuningriigid, seadustekogu peale Corpus iuris cicilist
ja Saint-Denis' väravas, arvestamata veel arvutuid prevoode, piiskopi, kapiitlite, abtide võllapuid ja priorite omi, kes õigust võisid mõista; arvestamata ka seaduslikke uputuspaiku Seine'i kaldal. On lohutav mõelda, et nüüd on üksteise järel kadunud kõik see surmanuhtluse varustus, piinariistade luksus, piinamisviiside fantaasiaküllane leidlikkus, mis Grand- Châtelet's iga viie aasta takka tarvilikuks tegid piina-pingi uuendamise. Surmanuhtlus on ühest seaduseraamatust teise kihutatud, ühelt platsilt teisele aetud ja nüüd pole meie tohutu suures Pariisis muud kohta kui too Grève'i platsi häbistatud nurk oma viletsa, varjatud, äreva, häbeliku giljotiiniga, mis alati näib kartvat, et ta värske teo pealt tabatakse -- nii ruttu kaob ta jälle, kui ta oma hoobi on andnud! III. BESOS PARA GOLPESi Kui Pierre Gringoire Greve'i platsile jõudis, oli ta labi külmanud. Ta oli läinud Möldrite
annaabi.ee 
