Õigustust leiab ka teoseväline tundmatu autori poolt öeldud lause: ,, Eriti teravalt arvustame nende meeste eksimusi, kes tunnevad asja meist võrratult paremini." Maailma arengule tuleks kasuks, kui kõik oleksid uuendustele avatud. Inimeste suureks paheks on ka intriigide loomine. Teoses kirjeldatud intiigitseja, Siiriuse muft, suur tähenärija ja võhik, tegi kõik endast oleneva, et Mikromegase kirjutatud tarkusi sisaldavale raamatule saaks osaks palju laitmist ja hukkamõistu. Seadusemehed, kes ise polnud raamatut lugenudki, keelasid autoril õukonda ilmuda. Keelepeksust ja intriigidest pulbitsev õukond pole ka tänapäeval võõras. Pea igas kogukonnas, tänaval, asutuses või ükskõik millises muus rahvarikkas kohas, leidub ikka keegi, kes naudib teise õnnetust ja püüab teda laita, eriti kui sel inimesel läheb hästi. Ehk on see inimlik kadedus, mis paneb inimesed intriige nautima. Ometi ei taha intriigitsejatest keegi, et nende endiga nii käitutaks nagu nemad teistega.
Üks neist oli Peter Jones, kes oli Scotland Yardi politsei ülem, teine oli aga panga direktor mr. Merryweather. Nad sõitsid troskaga panga ette ning sisenesid vaikselt tagauksest. Panka oli hiljuti toodud hoiule Prantsuse kuld, mida asuti ka kaitsma. Mehed jäid pimedas kastivirna taha ootama. Varsti lükkas keegi põrandal asetseva luugi lahti ning sisse astusid Vincent Spaulding ja Duncan Ross. Kurjategijate ning politseinike vahel oli võitlus, kuid peale jäid seadusemehed. Sherlock püüdis Spauldingu kinni, Ross aga pääses jooksu. Mr. Wilsoni poe ukse ees seisvad politseinikud püüdsid ka tema kinni. Jälle oli Sherlock Holmes ühe kuriteo lahendanud ning jäi ootama uut ülesannet. Peategelase iseloomustus: Sherlock Holmes oli väga nutika mõtlemisega detektiiv, kes suudab ka kõige pingelisemas olukorras kiiresti ning otsustavalt mõelda. Talle meeldis rahulikult mõtiskleda ning piipu suitsetada. Holmes
kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad. Inimeste suureks paheks on ka intriigide loomine. Teoses kirjeldatud intiigitseja, Siiriuse muft, suur tähenärija ja võhik, tegi kõik endast oleneva, et Mikromegase kirjutatud tarkusi sisaldavale raamatule saaks osaks palju laitmist ja hukkamõistu. Seadusemehed, kes ise polnud raamatut lugenudki, keelasid autoril õukonda ilmuda. Ometi ei taha intriigitsejatest keegi, et nende endiga nii käitutaks nagu nemad teistega. "Kohtlane" Voltaire'i kriitiline pilk taunib mitmeid ühiskonna väärilminguid, kuid ta kritiseerib ka loodust. Voltaire leiab, et ka loodus on ebaterve ja mitte piisavalt toimiv. Sellega jõuab ta lõpuks järeldusele, et maailma looja ei saa olla kõikvõimas või hea, üks kahest. Voltaire leiab,
sulgedega ehtida, kuid võõra ilu ja au kasutamisest tulenev sära ei kesta kaua. Inimesed võiksid tõdeda, et mõistlik on tunnistada seda, et nad ei saa iial kõike teadma ning peaksid austama neid, kes asja paremini tunnevad. Inimeste suureks paheks on ka intriigide loomine. Teoses kirjeldatud intriigipunuja, Siiriuse muft, suur tähenärija ja võhik, tegi kõik endast oleneva, et Mikromegase kirjutatud tarkusi sisaldavale raamatule saaks osaks palju laitmist ja hukkamõistu. Seadusemehed, kes ise polnud raamatut lugenudki, keelasid autoril õukonda ilmuda. Ometi ei taha intriigitsejatest keegi, et nende endiga nii käitutaks nagu nemad teistega. "Kohtlane" Voltaire'i kriitiline pilk taunib mitmeid ühiskonna väärilminguid, kuid ta kritiseerib ka loodust. Voltaire leiab, et ka loodus on ebaterve ja mitte piisavalt toimiv. Sellega jõuab ta lõpuks järeldusele, et maailma looja ei saa olla kõikvõimas või hea, üks kahest
annaabi.ee 
