nii, et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist? Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte
et mingi osa sellest jääb tarbetuks või tähtsusetuks. Grammatiline tõlgendusviis arvestab niisiis erilist sätestamise ökonoomia põhimõtet – ükski seadusteksti element pole tähtsusetu. Samuti ei tohi seadustekstis olevatele teatud väljenditele erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist tuleb põhjendada. Kui seadusteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. 31. Loomuõiguse taassünd ehk miks ei piisa õiguspositivismist (P. Jõgi) Loomuõigus on kõrgem positiivsest, inimese poolt loodud ajutistest ja muutuvatest seadustest ning kujutab endast kriteeriumi otsustamaks, et kas need seadused on inimeste jaoks moraalselt siduvad (kohustuslikud) või mitte
2. Järjekindluse põhimõte. Seadusetekstis olevatele teatud väljenditele ei tohi erinevates seostes anda erinevaid tähendusi, kui selleks ei ole arvestatavat põhjust. Kui on võimalik, kasutatakse sama väljendust erinevates seostes samal viisil. 3. Üldkeele prioriteedi põhimõte. Väljendile, mida kasutatakse tõlgenduses, ei tohi anda üldisest keelekasutusest erinevat tähendust, kui selleks ei ole erilist põhjust. Seadusekeel on oma tüübilt argikeel ja sellest erinemist - mida sageli juhtub - tuleb põhjendada. 4. Kõrgema astme põhimõte. Kui seaduseteksti terminoloogia erineb üldkeelest, on erialaterminoloogial prioriteet üldkeele suhtes. Kontraheerimine on kõne all siis, kui seaduseteksti tõlgendatakse rangemalt kui "normaaltõlgenduse" väljendus seda eeldaks. Kontraheeriva tõlgenduses äärmise vormiga on tegu siis, kui seaduse tähendust kitsendatakse veelgi enam sellest, mida