klassikalise ajastu jurisprudents. Lõpliku kuju sai Rooma aga kuulsas keiser Justinianuse seadustekogus- Corpus iuris civilis. Rooma riik ise aga oli määratud kadumisele.. (algul lääneosa, hiljem idaosa). Uute rahvaste majanduslik areng - rahvusvaheliste kaubandussuhete kujundamiseni - tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele- Rooma õigus- rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse- Rooma retseptsioon! Rooma õigus oli orjandusliku ühiskonna arenenum õigussüsteem. Rooma õiguse ülesanded: orjapidajate võimu kindlustamine: orjapidajate eneste vaheliste suhete normeerimine: eraomand, lepingud, perekonnasuhted, pärimine, orjandusliku korra kindlustamine, jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks.
Lõpliku kuju sai Rooma õigus kuulsas keiser Justinianuse seadsutekogus - "Corpus iuris civilis" ja nimelt sel kujul pärandaski Rooma oma õiguse järgnevatele sajanditele. Pärast antiikse maailma hukkumisel hävis palju antiikse kultuuri väärtusi. Uued rahvad alustavad uut elu ja nagu varemgi, tekib vajadus ühtse universaalse õiguse järele. Seda vajadust rahuldab jällegi Rooma õigus, mida hakatakse uurima, rakendatakse kohtutes, mis tungib üksikute riikide seadusandlustesse ning seda teistkordset vallutamist nimetataksegi Rooma õiguse retseptsiooniks. Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 1) Hattenhauer, Hans. Euroopa õigusajalugu. 2) Ilus, Elmar. Rooma eraõiguse alused. 3) Amar, Annus. Muinasaja seasdusekogumike antoloogia. 4) Tärk, Osvald. Kümme käsku.
tehnilisi tõkkeid puudutav seadusandluse osa EL-is (nn technical barriers to trade). Samas tuleb siseriiklikus haldustegevuses hoolitseda selle eest, et EL-i seadusandluse tehnilisi kaubandustõkkeid puudutavaid sätteid ja põhimõtteid kohaldataks järjekindlalt ja koordineeritult. EL-i praktika on olnud integratsiooni soosiv ja seda ka seadusandluse sõnastuses. Selle tulemusel on viimaste aastate vastuvõetud EL-i õigusakte palju kergem ühildada liikmesriikide siseriiklikesse seadusandlustesse, kui seda on 1960-ndate ja 1970-ndate aastate aegu vastu võetud õigusaktide puhul. Siit tuleneb ka soovitus EL-i liikmesriikidele: harmoniseerimisel tuleks kasutada sekundaarseid õigusakte ja neis kasutatavaid termineid ning samas hoiduda varemail aegadel välja antud asutamislepingute ja nende terminoloogiate mõõduvõtust. EL-i seadusandlusega kohanemine on kõigile EL-iga ühinenud riikidele valuline protsess. See eeldab võõraste õigusloomemudelite ja võõraste keelte omaks võttu
annaabi.ee 
