Ettevõtetele kehtivaid regulatsioone karmistati 3. staadium: Proaktiivne (al 1990d) vabatahtlik puhastussüsteemide kasutamine, puhtam tootmine (ehk saaste/reostuse ennetamine), toodete elutsükli analüüsid, tööstus-ökoloogia. Tööstusest sai partner reostuse ennetamisel. Põhilised osanikud/osapooled(Main Stakeholders): Valitsus (seadusandlused, regulatsioonid, kaasaarvatud ökonoomilised instrumendid, kusjuures ettevõtted võivad uutest seadusandlustes ees olla ning uusi standardeid ka vabatahtlikult järgida) Tarbijad (roheline tarbimine, tarbijatele on oluliseks muutunud ettevõtete maine ning brändid, skandaalid (sotsiaalsed ja keskkonnateemalised)) Kohalikud kogukonnad ja valitsusvälised organisatsioonid (läbipaistvus ja tahe teha asju grupi väliselt (willingness to engage with outside groups) tekitab usaldust, iga-aastased majanduslikud, sotsiaalsed ning keskkonnateemalised rapotid)
asendamine valdavas või täies ulatuses uue EL-i seadusandlusel baseeruva seadusandlusega. Valdav on ikkagi olukord, kus teatud detailide osas lisatakse siseriiklikusse seadusandlusesse integratsiooninormidel põhinevaid lisasid. Õiguslikult nõudlike EL-i seadusandlike aktide üleviimisel siseriiklikusse seadusandlusesse tuleb aga otsida sellised mõisted ja sõnastusviis, mis oleksid kohaldatavad EL-i kõigi liikmesriikide rahvuslikes seadusandlustes. See nõuab omakorda aga, et välditaks mingi ühe-kahe riigi rahvuslikku süstemaatikat ja terminoloogiat. Kui aga asjade seletamisel teadaolevad terminid ei haaku kõigi tänase 27 EL-i liikmesriigi seadustikuga, võib kasutusele võtta uusi nn EL-i õigusalaseid termineid või kasutada legaalmääratlusi, st sätteid, kus nimetatakse otse need rahvuslikud valdkonnad, milles EL-i õigusakte kohaldatakse. Üheks EL-i seadusandlusele iseloomulikuks jooneks on kasuismi ja
.. Aga metsikud loomad on res nec
mancipi... Samuti on peaaegu kõik asjad, mis on kehatud, res nec mancipi, välja
arvatud reaalsed külaservituudid; sest on teada, et need on res mancipi, kuigi
nad kuuluvad kehatute asjade hulka.)
Asjade omaduste alusel jagas Gaius asjad
- res corporales ja res incorporales ehk kehalised ja kehatud asjad. See liigitus oli
tähtsal kohal nii Gaiuse kui ka Justinianuse Institutsioonides. See liigitus on ka
enamike kontinentaal-Euroopa riikide seadusandlustes (vt BGB; TsÜS §-d 48, 49;
ABGB; ZGB). Gaius iseloomustab kehalisi ja kehatuid asju järgmiselt:
Quaedam praeterea res corporales sunt, quaedam incorporales (G. 2, 12).
annaabi.ee 
