Poliitiline süsteem Austria on demokraatlik vabariik. Sellest tulenevalt valib rahvas riigipea (liidupresidendi) ja seadustandvad organid. Juba alates 1867. aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria, Ülem-Austria , Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu ja Liidunõukogu , milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlusandlikuks organis on Liidupäev. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Viimaste Rahvusnõukogu valimistega 3. oktoobril 1999. aastal anti mandaadid järgmiselt:
aastast on riigi kodanikele garanteeritud nende põhiõigused ja vabadused, sealhulgas usutunnistus- ja südametunnistusvabadus. Euroopa Konventsiooni sätted inimõiguste kaitse ja põhivabaduste küsimuses ratifitseeriti Austrias 4. novembril 1950. aastal. Austria on liitriik, mille liidumaad on Burgenland, Kärnten, Alam-Austria/Niederösterreich/, Ülem- Austria /Oberösterreich/, Salzburg, Steiermark, Tirol, Voralberg ja Viin. Samas on Viin ka Austria vabariigi pealinn. Riigi seadusandlikeks organiteks on parlamendi kaks koda -Rahvusnõukogu/Nationalrat/ ja Liidunõukogu /Bundesrat/, milledest viimase ülesandeks on esindada liidumaade huvisid. Iga liidumaa seadusandlikuks organiks on Liidupäev /Landtag/. Rahvusnõukogu 183 saadikut valib rahvas iga nelja aasta tagant, Liidupäeva liikmed valib vastavalt iga liidumaa. Liidupäevad valivad Liidunõukogu liikmed - praegusel hetkel on neid 64. Naaberriigid
Nõukogude pidevate funktsioonide täitmiseks oli nende poolt Ülemnõukogude puhul valitud presiidiumid, kohalikel nõukogudel täitevkomiteed. Need organid võtsid vastu üldakte, mida oli pädev vastu võtma nõukogu ise. Täitevorganite üldaktid, näiteks Ülemnõukogu presiidiumide seadlused, kuulusid kinnitamisele vastava nõukogu poolt. Kinnitamine ja istung ise olid tegelikult formaalsed. Olukord muutus 1980ndate lõpus-1990ndate algul, kui nõukogud muutusid alaliselt tegutsevateks seadusandlikeks organiteks riiklikul tasemel. 3.oli võimalus nõukogusse valitud saadikut tagasi kutsuda. Tagasikutsumise ja saadikutele teatavate hüvede pakkumisega saavutati võimudele meelepärane hääletamine. 4.nõukogud moodustasid täitevorganeid (valitsust), kes formaalselt olid nõukogude ees aruandekohustuslikud. Faktiliselt moodustati täitevorganid vastava taseme parteiorganite näpunäidete järgi ja faktiliselt
viia jäätmehoidlasse. Seaduste abil nõutakse ettevõtetelt ressursside kasutamist uues tootmistsüklis. See annab tarbijatele enamasti õiguse kaupu tagastada. Ettevõtted tegelevad reversiivse logistikaga ka proak- tiivselt, et olla valmis seadusandlikeks muudatusteks tulevikus. Paljud ettevõtted peavad oluliseks omada keskkonnateadliku irma mainet, kütkestamaks kliente rohelise mõtteviisiga. Selleks sõnas- tatakse teatud kogum eetilisi väärtusi ning üritatakse oma tegevus nendega kooskõlla viia.
annaabi.ee 
