Soov võib osutuda võimatuks, kuid valik on eesmärgipärane tegevus. Kaalutleda saab inimene ainult selle üle, mis on teostatav ja temasse puutuv. Kaalutleda ei saa asjade üle mis meisse ei puutu, näiteks öö ja päeva vaheldumine. Valik saab eelistuse kaalutluse läbi. Valik puudutab eesmärgi saavutmist. Nauding petab valikute tegemisel ära palju inimesi, sest see näib hüvena, seda tegelikult olemata. Igasugune loomutäius on vabatahtlik, sest oleneb seadumusest, inimese enese valikutest. Samuti on vabatahtlik igasugune pahelisus, sest paheliseks olemine tuleneb inimesest enesest. „Ohjeldamatu inimene tegutseb küll himustades, kuid mitte valikut tehes, vaoshoitud inimene seevastu valikut tehes ja mitte himude mõjul“. • Arvamus ei ole samane valikuga. „Pole mingit vahet, kas arvamus eelneb valikule või saadab seda, sest me ei jälgi seda, vaid kas valik mingi arvamusega kokku langeb.“ – inimene võib teha valikuid ka vastuolus oma
fastsinatsiooni konnotatsioonide(tundmuslik lisatähendus) pinnal. Propagandasõnumis edestataval informatsioonil ei ole mitte midagi pistmist tõega, sest propagandasõnumi konkreetne sisu võib ka tahtlikult vale olla (desinformatsioon) Propaganda mõjus osalevad informatsiooni liigiderineval määral: ratsionaalne informatsioon 10%, fastsinatsioon 60%, vahepealne 30% jaguneb nende kahe näitaja vahel sõltuvalt publiku seadumusest(SEADUMUS-(sättumus) on publiku psüühiline häälestus, mis reguleerib propaganda mõju. Seadumusel on kaht liiki näitajad: 1. Püsivad, mis kujunadavad MEELSUSE 2. Kõikuvad, mis väljenduvad MEELEOLUNA Meelsus on püsiv psüühiline seadumus, mis iseloomustab vastuvõtlikkust propagandale. Kvantiteedi alusel võib eristada kaht meelsuse liiki: 1.individuaalne meelsus, 2. kollektiivne meelsus. Kollektiivne meelsus domineerib ja korrigeerib individuaalsust kaheti: 1
püsivad. Täiuslik sõprus on ublide inimeste vahel, kes on loomutäiuselt sarnased, sest headena soovivad nad teineteisele samamoodi head, kuivõrd nad ise head on. Kes soovivad sõprade endi pärast head. Nende sprus püsib niikaua kui nad on head. Sõbrunemissoov ilmub kiiresti, kuid mitte sõprus. Kasu pärast sõprusepidamine lõppeb koos sellega, mis on kasulik. Kiindumus on tunne, sõprus aga seadumus. Vastastikune sõprus eeldab valikut, valik aga tuleb jällegi seadumusest. Sõprust nimetatakse võrdsuseks. Suhtlemine. Täiuslikule sõprusele vastavalt ei saa olla sõber paljude inimestega. Häid inimesi iseloomustab see, et nad hoiduvad eksitustest ega lase ka sõpradel neid teha. Sugulastevahelisel sõprusel palju vorme ja need lähtuvad isalikkusest. Tülid kasudele üles ehitatud sõpruses. Samaga tasumise probleem. Sõpruse tunnused ja see, millega sõprussuhteid piiritleda, paistavad tulenevat suhtumisest iseendasse
annaabi.ee 
