Roomlased ei kahelnud kunagi, kui oli vaja midagi üle võtta teistelt rahvastelt ja Rooma kombel kasutama hakata. 2.1.1 Allika tekkelugu Seaduse tekkelugu pärineb 1. sajandist eKr ja tugineb täielikult ajaloolisele pärimusele ja seega julgen väita, et tekkelugu on oletatav, kuna ei rajane täielikult säilinud kindlatel faktidel. Ajal mil kuningas kukutati, sattus Rooma rahvas jälle ebakindlasse õiguslikku olukorda, elati rohkem tavaõiguse kui kirjutatud seadsute järgi, sest viimase kukutamisega kadusid kuninga poolsed seadused. Kõige pikemalt on uurinud XII tahvli saamisloost ja kümme aastat kestnud eelloost Livius, lisaks samaaegsed ja hilisemad autorid ( Halikarnassosest, Diodoros, Cicero, Tacitus) arvates, oli seaduse väljaandmise põhjuseks pleebsi nurin, et patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtunikud tõlgendavad ja rakendavad suulist tavaõigust meelevaldselt. Selle lõpetamiseks valiti
vähemusvalitsus. Võrdelised valimised vastanduvad enamusvalimistele, mille puhul jagatakse mandaadid enim hääli saanud kandidaatidele ning kaotaja poolt antud hääled lähevad kaduma. RK valimistel proportsionaalne. 9. Vabariigi Valitsus 9.1.Vabariigi Valitsuse funktsioonid Teostada täidesaatvat võimu. Poliitilise juhtimise funktsioon seisneb poliitiliste otsuste tegemises või nende ettevalmistamise. Haldusfunktsioon seisneb seadsute täitmises üksikotsuste vastuvõtmise teel. 9.2 Vabariigi Valitsuse koosseis. Erinevad ministritüübid VV kui kollegiaalorgan koosneb peaministrist ja ministritest: peaminister sotsiaalminister kultuuriminister majandus- ja kommunikatsiooniminister haridus- ja teadusminister justiitsmin kaitsemin keskkonnamin põllumajandusmin rahandusmin regionaalmin sisemin
osariigid järgisid eeskuju. Kansas 1887 andis naistele hääletusõiguse linnavalitsuse valimistel. 1869 Wyoming andis naistele hääletusõiguse võrdsetel alustel meestega, aastaks 1914 olid Wyomingi eeskuju järginud vaid 10 uut osariiki. 6. Põhiseaduslikkuse järelvalve kujunemine 6.1. 1803 - MARBURY vs MADISON Seadus, mis ei ole kooskõlas põhiseadusega, on tühine. Ülemkohus on pädev kontrollima Kongressi poolt vastuvõetud seadsute vastavust põhiseadusele. 6.2. A. Hamilton Väitis, et põhiseadus ei suuda kuidagi hinnata muutuste tingimusi ja peab seetõttu sisaldama ainult üldisi tingimusi. 6.3. J. Marshall Ülemkohtu kohtunik, kes tegi otsuse Marbury vs Madison asjas. 6.4. Põhiseaduse järelevalve kujunemine Euroopas Teise riigina maailmas asus kohe esimestel aastatel pärast 1814. a põhiseaduse vastuvõtmist Norra Ülemkohus oma otsuste motiveerivates osades viitama põhiseaduse normidele
annaabi.ee 
