On olemas muidugi skulptuuri teoseid, millede kohta siin ja seal on asjatundjad arvamust avaldanud, et need on loonud Leonaro ise.Toome ära vähemalt mõned:"Madonna lapsega" ja ,,Vanamehe pea".(Jilek, 1988) 3.2.Leiutised ja muud mehanismid Leonardot huvitasid ka igasugused mehanismid ja nende leiutamine.Tal on säilinud mitmesuguseid kavandeid, mis on paljude tänapäeva leiutiste algmaterjaliks.Tal on säilinud kavandeid langevarjust, jalgrattast, hüdrotehnilisest seadeldisest, lennumasinast, helikopterist, motiirist, katapuldist, sõjamasinanatest jm.(Jilek, 1988) 3.3.Arhitektuur Vinci tundis suurt huvi ka arhitektuuri vastu.Ta oli geniaalne arhitektuuris ja hüdraulika alal.Ta oli seotud oma aja tuntumate ja kuulsamate arhitektidega, kuna ta osales paljudes suurtes ehitusprojektides, kuid tema kavandatud hoonetest ei ehitatud ühtegi valmis.Samuti on ta teinud palju suuremahulisi kanaliprojekte Arno jõe (oma kodukoha) regioonis ja see
koostamise kulud olid niivõrd suured, et loobuti üldkaardi väljaandmisest ja kogu töö sai ilmumisel Liivimaa spetsiaalkaardi (mitte atlase) nime. (Varep 1957) Triangulatsiooni läbiviimiseks ei olnud Struvel kasutada suurt varustust. Varustus koosnes Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühingu poolt talle muretsetud kahest nurgamõõtjast, Tartu Ülikoolilt saadud pikksilmast, taskukronomeetrist ja pikkuste mõõtmiseks kasutatavast seadeldisest. Vaatlused teostas Struve ise, kasutades sealjuures abilistena üliõpilasi, nagu saab lugeda tema tööde päevikust. (Varep 1957) Struve ja Rücker koostasid ühiselt 1819-1839 esimese geodeetiliselt põhistatud Liivimaa kubermangu kaardi. Vastavalt kokkuleppele Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Ühinguga sõlmitud lepingule tuli koostada ja välja anda Liivimaa üldkaardist (1:605 000) ja kuuest pooltopograafilise (erikaardi) lehest (1:184 000) koosnev uus Liivimaa atlas
See aga ta abilistele ei meeldinud ja Thomas Watson kes oli kogenud elektrik oli palgatud Alexanderit tagasi suunama harmoonilisele telegraafile. Watsonil tekkis aga endal ka väga suur huvi Alexanderi hääle edastamis ideest ja neist said head partnerid. Aastatel 1874 ja 1875 nägid Alexander ja Watson palju vaeva harmoonilise telegraafi ja häält edasi kandva seadeldise kallal. Kuigi algul ka investoritele ei meeldinud mõte mingist häält edasi kandvast seadeldisest, siis varsti hakkasid nad nägema väärtust sellel ja nad esitasid selle kohta patendi. Nüüd kui idee oli kaitstud tuli seadeldis konstrueerida. 10. märtsil, 1876 olid Alexander ja Watson edukad nad olid loonud seadeldise millel oli saatja ja vastuvõtja (lisa 2). Räägitakse, et Alexander olevat ajanud endale hapet peale ja kutsunud Watsonit kes oli kõrval toas, kus ühtlasi asus ka vastuvõtja „Tule siia, ma tahan sind!“, Watson kuulis Alexandrit läbi vastuvõtja, seda
ja panna see niidi otstes olevate kontaktide vahele, siis toimib niit lülitina. Tõmmates kolmikjuhet, tuleb puutükk kontaktide vahelt välja, need puutuvad kokku, sulevad voolu-ringi ja sütik plahvatab ning seejärel ka laeng. Veenduge, et alumiiniumfooliumist kontaktid ei puutuks vastu püünispaela, sest seegi juhib elektrit. PÜÜNISPAEL 4.2.4.3. RAADIODETONAATORID. Filmides kasutab iga rets ja terrorist lõhkamiseks raadiodetonaatorit. Hea raadiodetetonaatoriga varustatult võib asuda seadeldisest miilide kaugusel, kuid ikkagi selle õhkulendamise aega täpselt valida nagu ka elekter-süüte puhul. Raadiodetonaatorite ainus puudus on nende kõrge hind. Loomulikult leidub põhjuseid, miks ter-rorist peaks sellise detonaatori hankimiseks raha kulutama. Sellise soovi korral peab minema vaid mänguas-jade poodi ja ostma raadio teel juhitava mänguasja. Sellelt tuleb vaid maha monteerida solenoid või mootor, mis reguleerib