aktiivsem õppeperiood, siis kutseliste sõjaväelaste õpe oleks pidev ja põhjalikum protsess. Samas on oht, et kaitseteenistusest kujuneb lihtsalt palgatöö, mille aluseks ei ole enam lojaalsus riigile ja rahvale. Samas on just psühholoogiline valmisolek kaitsta oma riiki ja rahvast igasuguse kaitsetegevuse aluseks. Seega oleks oht, et kõrgelt koolitatud armeelased kriisi olukorras lihtsalt jalga lasevad või vastaspoole poolt üles ostetakse, liialt suur. Näiteks Scoutspataljonis on murettekitavalt suur hulk vene rahvusest sõdureid. Taas tekib sellest lojaalsuse küsimus, sest need mehed ei tee seda tööd armastusest Eesti kui kodumaa vastu, vaid kui palgatööd. Palgaarmee loomine ja ülalpidamine on oluliselt kallim praeguset kaitsesüsteemist. Kulutused sisaldaksid muidugi ka investeerimist kvaliteetsemasse relvastusse, mis oleks uue süsteemi juures positiivne joon. Seevastu Palgaarmee loomisega kaob ära reservvägede võimalus.
noormehed ning ajateenistus on kohustuslik. Ajateenistus kestab 8 või 11 kuud olenevalt väljaõppest. Sõduriõpe on lühem, all- või reservohvitseriks saamine nõuab põhjalikumaid teadmisi ja oskusi. Ajateenistuse läbimine on eelduseks Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste Kõrgemasse Sõjakooli astumisel, mille lõpetajad asuvad ohvitseridena teenima kaitseväes. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või teistes väeosades. Kaitsepolitsei Kaitsepolitsei ehk KAPO on iseseisev eriteenistus ja korrakaitseorgan. KAPO uurib kuritegusid, mis ohustavad Eesti põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Näiteks: riigisaladuste reetmine, korruptsioon, dokumentide võltsimine, terrorism jm. Regeleb vastuluurega jälgib Eestis viibivaid võõrriikide kodanike, kelle suhtes on kahtlusi. Eesti Kaitseväe tehnika
liitlasriikide territooriumi. Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO operatsioonidel ning Eesti jätkab üksuse täiustamist selleks otstarbeks. NATO kõnepruugis tehakse vahet riskide jagamise ning koormakandmises osalemise vahel. Riskide jagamise all peetakse silmas kõigi liitlaste valmidust ja võimet rünnaku ohvriks langenud liikmele appi tõtata. Koormakandmisest osavõtt tähendab osalemist rahutagamisoperatsioonidel nagu näiteks Bosnias, Afganistanis ja Kosovos. See pole
Nooremallohvitserid või reservrühmaülemad saavad väärtusliku juhtimiskogemuse. Ajateenistuse jooksul parameediku kursused läbinud saavad hiljem asuda tööle parameedikuna, autojuhikursuste lõpetajad saavad CE- või DE-kategooria juhiloa. Ajateenistuse läbimine annab võimaluse kandideerida kõrgemasse sõjakooli, mille lõpetajad asuvad Kaitseväes teenima ohvitseridena. Samuti on võimalus astuda teenistusse elukutselise kaitseväelasena Scoutspataljonis või mõnes muus väeosas. 3. VÄEOSAD JA NENDE EMBLEEMID Embleemid on järjestatud vasakult paremale ja selles järjekorras nagu need loetus on. Tallinnas Vahipataljon Staabi- ja sidepataljon Toetuse väejuhatuse logistikapataljon Mereväebaas ja laevastik 5 Jõhvis Viru jalaväepataljon Võrus Kuperjanovi jalaväepataljon
astumist 11. novembril 1918 pidas Konstantin Treffner kooli aulas õpilastele mälestusväärse sütituskõne oma riigi kaitsmise tarvidusest. Kogu abituurium astus Kaitseliitu ning nende ja paljude nooremate ,,õpilaste sulepead vahetati püsside vastu". Vabadussõjas sõdis kokku üle 2000 õppursõduri, kellest 230 olid Treffneri kooli õpilased. Neist üheksa kooli tagasi paraku enam ei naasnud: seitse poissi langes Kuperjanovi partisanide pataljoni ridades, üks Scoutspataljonis ning üks soomusrongil võideldes. Vabadussõjas osalenud poistele ei olnud kooliellu tagasipöördumine alati lihtne liiga palju oli kogetud. Koolijuht Konstantin Treffner kurtis jaanuaris 1920 oma kirjas sõjaministeeriumile, et ,,kasarmu waimne õhkkond, mille õpilased-sõdurid kooli toowad ja mis alamatesse klassidesse püüab tungida, teeb kooli sihtide saawutamise raskeks, kui mitte wõimatuks". Riik suunas noori sõjasangareid haridusteed jätkama koolimaksust
territooriumi Eesti on vastu võtnud otsuse viia sõjalised kaitsekulutused 2% tasemele SKP-st ning nõustunud 8% relvajõudude osalemisega rahvusvahelistel operatsioonidel ja 40% relvajõudude valmisolekuga kiiresti ümber paiknema. Hetkel on Eesti kõrge valmidusastmega üksus Scoutspataljon, mille peamine eesmärk on osalemine NATO, Euroopa Liidu või ÜRO poolt juhitavatel rahvusvahelistel operatsioonidel ning tõrjuda Eesti-siseseid äkkrünnakuid. Scoutspataljonis treenitud mehed on osalenud/osalevad paljudel NATO operatsioonidel ning Eesti jätkab üksuse täiustamist selleks otstarbeks. NATO kõnepruugis tehakse vahet riskide jagamise ning koormakandmises osalemise vahel. Riskide jagamise all peetakse silmas kõigi liitlaste valmidust ja võimet rünnaku ohvriks langenud liikmele appi tõtata. Koormakandmisest osavõtt tähendab osalemist
annaabi.ee 
