Keskealiste ja vanemate puistute tüvekahjurid (Putukad, kelle vastsed elavad mitmekaupa leherootsul. Harmandiola tremulae punased hernetera taolised pahad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies lehel. Suur-haavapoi (Chrysomela populi) närib augud lehtedesse või skeletiseerib need kiiresti hukkumiseni. Nende sigimispaigaks on samuti toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida ka kasvavatele puudele): Ürasklased (Scolytidae) Enamasti asustavad ürasklased surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, 1- Hobukastan. Hobukastani-keerukoi (Cameraria ohridella) röövik kaevandab 9mm pikad. Ürasklased uuristavad koores või puidus käike, kus möödub peaaegu lehes, invasiivne võõrliik. kogu nende elu, meie suurim ürask on hiidürask (Dendroctonus micans, tüve juurekaelal koore all, sisenemisava ümber vaigurõngas)
Partneri leidmiseks kasutavad feromoon, heli (siklased) ja isegi valgussignaale (jaanimardikas). Mardikate vastsed on mitmesugused, peamiselt kampodeoidsed või konud. Liikide arv: 250 000 (500 000), Eestis umbes 3000 liiki. Kirjandus: Merivee, E., Remm, H. 1973. Mardikate määraja. Tallinn: 306 lk +16 värvitahvlit Miländer, G. 1978. Eesti siklaste määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 74. Tartu Voolma, K., Õunap, H., Süda, I. 1997. Ürasklaste määraja (Coleoptera, Scolytidae). Tartu Haberman, H. 1968. Eesti jooksiklased. Tallinn Haberman, H. 1962. Hüpikpoilased. Tallinn Rubel, S. 1958. Eesti NSV naksurlaste määraja. Abiks loodusvaatlejale nr. 38. Tartu Süda, I., Miländer, G, 1998. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects 1. Siklased- Cerambycidae. Tartu Voolma, K., Õunap, H., Süda, I., 2000. Eesti putukate levikuatlas. Distribution Maps of Estonian Insects 2. Ürasklased Scolytidae. Tartu
Selles rühmas on putukad, kellede vastsed elavad puude koore all või puidus. Tüvekahjurid asustavad reeglina nõrgestatud puid, viies need lõplikult hukkumisele. Nende sigimispaikadeks võib olla ka toores metsamaterjal, kust nad võivad edasi levida kasvavatele puudele. Puidus elavad liigid rikuvad metsamaterjali. Metsale ohtlikke tüvekahjureid leidub ürasklaste, pihklaste, siklaste ja puiduvaablaste hulgas. Ürasklasi (Scolytidae) on Eestis vähemalt 64 liiki, millised asustavad enamasti surnud või tugevasti nõrgestatud puid ning metsamaterjali, elades koore all või puidus. Vaid vähesed liigid võivad asustada kasvavaid puid ja olla seega metsakahjureiks. Ohtliku- mad metsale on ca 15 liiki. Üraskid on väikesed 1....9 mm pikkused tumedad mardikad. Suurim üraskiliik on 6.....9 mm pikkune hiidürask (Dendroctonus micans), väikseimad on 1-1,5 mm pikkused kääbusüraskid (Crypturgus). Ürasklased uuristavad
annaabi.ee 
