Karli lahkumise järel jäi Eestis asuvate Rootsi jõudude ülemjuhatajaks Wolmar Anton von Schlippenbach. Kuninga käsul moodustama põhiliselt eesti talupoegadest koosnevat maakaitseväge maamiilitsat. Esimene tõsisem jõukasutamine toimus 1701. Aasta lõpus Lõuna-Eestis Erastveres, kus Sclippenbach mitu korda arvukama vaenlase käest lüüa sai. 1702. Aasta suvel Valga lähdeal Hummulis toimunud lahingus lõi umbes 18000-meheline Vene armee Sclippenbachi 7000-mehelie väe põhjalikult puruks. Peeter 1704. Aasta suvel Narvat ja Tartut piirama. Alguses hõre pommitamine muutus päev-päevalt intensiivsemaks, Vene vägesid tuli juurde. Juuli algul saabus Tartu alla Peeter 1 isiklikult. Läbirääkimiste tagajärjel linn alistus. Narva oli juba kaks kuud visalt vastu pannud, kui narvalaste püssirohukelder juhuslikult pommitabamusest õhku lendas. Tartu ja Narva vallutamisega sõjategevus Eestis mõneks ajaks soikus. 1708
juhtinud ratsanikud venelaste selja taha. 19.novembril kell 2 päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormile võitsid rootslased. Sooritati rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei jätkatud sõjakäiku. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid Rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel. Erastvere lahing 1701 - 1701. aasta sept tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Lisajõududega ületati dets. lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest algasid Rootsi kaotused Liivimaal. Kastre lahing 1704 - Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti Kastre juures venelaste seatud lõksu
päeval andis Karl XII rünnakukäsu Narvas. Tänu lumetormi abile võitsid rootslased. Pärast hiilgavat võitu sooritasid rootslased rüüsteretki ka Narva jõe taha, kuid meeste vähesuse tõttu ei tulnud sõjakäigu jätkamine kõne alla. Rootsi väed koos noore kuningaga jäid talvituma Laiusele. 1701 lahkusid rootsi kuningaväed Eestist. Sõjategevus langes Poola ja Leedu alale. Liivimaad jäeti kaitsma väikesearvulised garnisoni- ja väliväed Wolmar Anton von Sclippenbachi juhtimisel. *Erastvere lahing 1701- 1701. aasta septembris tungisid venelased Kagu-Eestis üle piiri, kuid sunniti taganema. Saades lisajõude, ületasid venelased detsembri lõpul uuesti piiri. Talvine rünnak tuli ootamatult ja seega said venelased Erastvere mõisa juures esimese olulisema võidu Põhjasõjas. Sellest lahingust algas Rootsi väliväe kaotuste rida Liivimaal. *Kastre lahing 1704-Rootsi laevastik sõitis Tartust Peipsi poole. Ettevaatamatuse tõttu satuti
annaabi.ee 
