Küll aga haploidiseerub sugulist paljunemist omav leivapärmseen, tehes vahepeal oma rakust eoskoti, milles toimuvad järjestikku mõlemad meioosi jagunemised ja moodustub neli eost. On andmeid, et rakutuuma ja mtGenoomi proliferatsioon ei ole sõltumatu. Klonaalsetelt paljunevatel parasiitsetel kottseentel, nii üherakulisel diploidsel pärmil Candida albicans (Xu et al., 1999) kui hüüfe moodustaval haploidsel taimede vahemädaniku tekitajal Sclerotinia sclerotiorum (Kohli & Kohn,1998), esineb nii mtGenoomis kui tuumagenoomis rekombinatsioone (retikulaarsus) (Kohli & Kohn,1998; Couch & Kohn, 2000; Anderson et al., 2001). Candida albicans kliinilistel tüvedel pole selliste rekombinatsioonide teke juhuslik: väheste eranditega vastavad mtGenoomi genotüüpidele kindlad tuumagenoomi genotüüpide klastrid. Leiti, et tuumagenoomi muutumisele on kaasatud mtDNA muutumine. Mehhanismi ei teata. Sellised
in dry afternoons when the plants are less turgid. One or two between row cultivations are common after the plants are at least 6 in. tall. Several herbicides are currently approved for weed control in sunflowers. Information on chemical weed control in sunflowers is available at most county extension offices. G. Diseases: The most serious diseases of sunflower are caused by fungi. The major diseases include rust, downy mildew, verticillium wilt, sclerotinia stalk and head rot, phoma black stem and leaf spot. The symptoms of these diseases are given in Table 3. The severity of these disease effects on total crop yield might be ranked: 1) sclerotinia, 2) verticillium, 3) rust (recently more severe), 4) phoma, and 5) downy mildew. Resistance to rust, downy mildew, and verticillium wilt has been incorporated into improved sunflower germplasm. Table 3: Major sunflower diseases and symptoms.
lehvikutaoliselt lühikesed e ostoed ehk sterig mad koniidide ahelatega. Koniidid võivad olla m ustad, sinised, rohelised. Aspergillius areneb v õil, tapetud lindudel, munadel ja taimsetel toiduainetel, põhjustades nende rikne mist. M õningaid liike kasutatakse sidrunhappe val mistamisel suhkrust, teravamaitseliste kastmete val mistamisel sojaubadest., tööstuses tarvitavate fer m entpreparaatide tootmisel. Kottseente hulka kuulub ka Sclerotinia, mis p õhjustab porgandite, kurkide, kõrvitsate jne, köögiviljade valge mädanikku. Sclerotinia m ütseel tugineb kahjustatud taime osas, mille välispinnal m o odustub valge ude m eline katt. Kottseened on ka õunte ja pirnide kärntõve tekitajateks. Se ene poolt kahjustatud lehtedele ja viljadele il muvad oliivivärvilised sam etjad laigud. Tungaltera, mis on sa muti asko m ütseetide hulka kuuluv parasiitseen, kahjustab mitm esuguseid kõrsvilju
annaabi.ee 
