püsida vitaalselt toore juures. Nende viimseks proovikiviks on võime taluda igavese tagasipöördumise mõtet. Nietzsche püüab hiljem seda igavese ringkäigu mõtet, mis teda olevat külastanud nagu "deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ..
püsida vitaalselt toore juures. Nende viimseks proovikiviks on võime taluda igavese tagasipöördumise mõtet. Nietzsche püüab hiljem seda igavese ringkäigu mõtet, mis teda olevat külastanud nagu "deemon" loogiliste ja loodusteaduslike argumentidega põhjendada. Selle mõtteks olevat Üliinimese viimne õigustamine(öigeksmõist). Kõige tabavama mõiste oma filosoofiale leiab Nietzsche "Võimu tahtes". Ta on seejuures mõjutatud Schopenhauerist ja Spinozast ja 19.sajandi bioloogiast. Nii leiab ta, et inimese käitumise aluseks ja eeskirjaks saab olla üksnes tahe elada ja ennast säilitada. Kõigi mõtete ja tegude motiiviks on tahe, mis vastandina Schopenhauerile ei ole pime, vaid eesmärgistatud: Tahte eesmärkideks on enesesäilitamine, elutunde kasv ja võime võita raskusi ja savutada suuremat võimu. See põhimõte valitseb kõikjal: "See maailm, jõu koletis, alguseta, lõputa, kindel, raudne jõu suurus ..
aastal varase pensionile jäämisega tervislikel põhjustel. Vaatamata kohutavatele haigushoogudele õpetas Nietzsche oma teostes vitaalsust ja elujaatust, pidades pessimiste jõuetuteks dekadentideks. Nõrga tervise kiuste avaldas Nietzsche ajavahemikul 1872-1888 üle kümne teose, jättes lisaks maha tuhandete lehekülgede ulatuses märkmeid, uute raamatute plaane. Nietzsche elu vürtsitas sõprus Richard Wagneriga ja hilisem ärapöördumine temast, taganemine noorusaja iidolist Schopenhauerist, ärapöördumine kogu modernsest kultuurist. Kui meenutada, et Nietzsche hilise loomeperioodi loosungiks oli kõigi väärtuste ümberväärtustamine, siis pole säärastes muutustes midagi imelikku. Kõlab ju Nietzsche ennast tõlgitseva teose "Ecce homo" (e.k. 1996) alapealkiri: "Kuidas saadakse selleks, mis ollakse". Nietzsche loometee lõppakordiks ja tõeliseks maiuspalaks biograafidele kujunes hullumine 1889. aasta algul
annaabi.ee 
