tuleb sisse ka teistes osades. Põhiprobleem: Kelle usk, selle võim ja armastus. Mauruse kooli värvikad õpetajad (mõned) Schulz saksa keele õpetaja, nimetati Koopulaks. Nii halb mälu, et ei suutnud oma kihlatu nime meeles pidada. Isa soovis, et teda Reini äärde maetaks. Vihalepp usuõpetaja. Nõudis püha jumalasõna sõna-sõnalist teadmist, tahtis poistest teha Kristuse sõdureid. Lauaklapid, üks-kaks... õpetas, kuni kaotas aru. Kresku Schnellmann. Väike vanamees. Hajameelne, ei mäletanud sedagi, et oli esimest päeva tunnis. Meeldis sõnu ja nimesid käänata. Paas pae, Paas Paasi. Tunnis ei õpetanud midagi. Ei mäletanud oma nimegi. Maailma loomise aeg küllap sest nii mõnigi hea tuhat aastat saab. Kurlov matemaatika. Armastas ühte ja nulli ülesannete lahendused ja õpilaste hinded. Leidis, et neist kahest arvust piisab. 3 Molotov matemaatika
ajalt kommenteeriti kohanimesid (Otepää, Karuse). 19.saj uurisidki põhiliselt baltisakslased, kes uurisid tegelikult oma sugulust, aga puutusid kokku ka kohanimedega. Nad püüdsid ka vere-lõpulisi kohanimesid seletada. Mihkel Veske uuris vere-lõpulisi kohanimesid ja Jakob Hurt uuris ne-lõpulisi sõnu (sh kohanimed). Taani hindamisraamat köitis uurijaid algusest peale. See märgati 19.saj kui üht Eesti vanimat allikat kohanimede kohta. Seda uurisid Eisen, Schnellmann. Heikki Ojasuu võttis oma nimeuurimustes juttu ka Eesti kohanimed, mis Soome kohanimedega haakusid, nt Pärnu, Jägala, Järvamaa. Lauri Kettunen hakkas kirjutama kohanimedest 20.saj alguses. Tema suurim töö oli 1955 ilmunud „Eesti kohanimede etümoloogia“. See on tänini ainus nimeliselt kõiki Eesti kohanimesid haarav uurimus. Ta tugines Eiseni materjalile, mis kahjuks oli vigane, mistõttu on teinekord tema järeldused ka vigased.
juurest otsimas! Vene naised õpetavad teile oma haisuga sotsialismust!" Aga Tigapuu vastas suure üleolemisega: ,,Härra Maurus, see ei ole ju sotsialismus, vaid patronaadiõigus." ,,Mis?! Mis see oli? Patronaadiõigus?" karjus härra Maurus ja hakkas laudade ees edasi-tagasi jooksma, nagu oleks tal jalgealune äkki palavaks läinud. ,,See inemine ajab mu hulluks, tema ajab ikka mu hulluks! Hull ajab hulluks! Patronaadiõigus ja nemad ei tule tundi! Herr Schnellmann, Herr Schnellmann, sagen Sie mir schnell, kumb meist on hull, sest teine meist peab hull olema?" Aga härra Schnellmann naeratas muhedasti oma valgesse habemesse, raputas nagu veidi pead ja ütles: ,,Ärge minult küsige, härra Maurus, minu vana pea ei hoia midagi kinni." Nõnda ei saanudki direktor teada, kumb on hull, kas tema või Tigapuu, ja sellepärast karjus ta üsna hullumeelselt edasi: ,,Patronaadiõigus ja nemad ei tule klassi! Aga mina ütlen neile, ja minu aru on alles selge, härra
annaabi.ee 
