Louis Lewin- esimene farmakonide liigitus: · Inebriantia (joovastavad ained nagu alkohol ja eeter · Exitantia (ergutid nagu khat ja amfetamiin) · Euphorica (euforiseerivad ained nagu heroiin) · Hypnotica (trankvillisaatorid nagu kava) · Phantastica (närvihälvitid nagu peyote ja ayahuasca) Oswald Schmiedeberg oli farmakoloogiaprofessor Tartus 1867-1872. Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub sarnaselt uitnärviärritusega. Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis. Farmakodünaamika uurib ravimite mõju organismile. Farmakokineetika uurib ravimite imendumist jaotumist metabolismi eritumist Farmakodünaamika uurib ravimite poolt põhjustatud efekte mehhanisme, mille kaudu need tekivad Kanalid ja transportermolekulid membraanides Oluline on verre jõudva ravimi suhteline hulk - Biosaadavus
· Oswald Schmiedeberg oli farmakoloogiaprofessor Tartus 1867-1872 · Schmiedeberg eraldas esimesena punasest kärbseseenest muskariini ning näitas, et see mõjub südamele sarnaselt uitnärviärritusega · Schmiedeberg suundus Tartust pärast Prantsuse-Preisi sõda laiendatud Strasbourg'i ülikooli · Samal ajal lahkus Tartust Strasbourg'i teraapiaprofessor Bernhard Naunyn (1839-1925); aastal 1873 hakkas nende toimetamisel ilmuma Archiv für experimentelle Pathologie und Pharmakologie · Schmiedebergi hüütakse farmakoloogia isaks - tema õpilastest neljakümnest said professorid Farmakokineetika. Farmakodünaamika. Farmakokineetika uurib ravimite saatust organismis (nende imendumist, jaotumist, metabolismi, eritumist), aga farmakodünaamika ravimite mõju organismile (ravimite poolt põhjustatud efekte & mehhanisme, mille kaudu need tekivad). Biosaadavus verre jõudva ravimi suhteline hulk Kuidas ravimid kudedes liiguvad
Veel on Buchheim ajalukku läinud uue ravimite klassifikatsiooni loomisega (1849, 1853- 1878). Uus klassifikatsioon põhines ainete keemilistel ja farmako-dünaamilistel omadustel. (Varem andis materia medica ravimite loendi mõnikord isegi tähestiku järjekorras...) R. Buchheimi järglaseks farmakoloogiakateedri juhatajana sai Oswald Schmiedeberg (1838- 1921, alates 1872 Strassburgi ülikooli prof). Viimasega seoses rõhutatakse Schmiedebergi tähtsust kui saksa farmaatsiatööstuse edule alusepanijat, sest need olid tema õpilased, kes Tartu teaduskoolkonna ideid edasi kandsid ja vilja kandma panid. Tartus oli Schmiedeberg uurinud muskariini (punases kärbseseenes sisalduv alkaloid) ja atropiini ,,füsioloogilist antagonismi" organismis (1869). Ta näitas, et muskariini toime lokaliseerub uitnärvi lõpmetes (mitte südamelihases, nagu seni arvati). Schmiedeberg osales sel moel (koos J. Langley, H.H.