Esimeseks asjaks Tallinnas oli korraldada Steinfelsi kunstikaupluses oma töödest väljapanek, millest informeeriti ka "Teataja" lugejaid. See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. 1903. a. ilmus Laikmaa üleskutse "Teatajas". Selles ütleb ta, et on vaja luua ülemaaline kunstiselts, mis teeniks kogu rahvast ja aitaks rahuldada kunstivajadusi sisukate näituste korraldamise kaudu. Peale artikli ilmumist sõitis kunstnik Peterburi, et seal õppivate noorte eesti kunstnikega välja töötada seltsi põhikiri. Vaatamata tehtud ettevalmistustele ei saanud kunstiseltsi asutamine sedapuhku teoks. Vanemad ja tuntumad kunstnikud -- A. Weizenberg ja A. Adamson -- jäid
Esimeseks asjaks Tallinnas oli korraldada Steinfelsi kunstikaupluses oma töödest väljapanek, millest informeeriti ka “Teataja” lugejaid. See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv — väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, “Lääne neiu” ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts —
magamistuba. Esimeseks asjaks Tallinnas oli korraldada Steinfelsi kunstikaupluses oma töödest väljapanek, millest informeeriti ka "Teataja" lugejaid. See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma
"Teataja" lugejaid. See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi 3 olema küllaltki imponeeriv -- väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, "Lääne neiu" ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Juba ateljeekooli algaastatel hakkas Ants Laikmaa peas tekkima mõte luua eesti oma kunstiselts -- rahvuslike kunstijõudude koondamiseks,
magamistuba. Esimeseks asjaks Tallinnas oli korraldada Steinfelsi kunsti- kaupluses oma töödest väljapanek, millest informeeriti ka Teataja lugejaid. See väljapanek sai suurem kui tavaliselt: tervenisti kolmteist portreed, millest osa küll visandid ja stuudiotööd. Nii tahtis Laikmaa tähistada oma Tallinnasse asumist ja kunstikursuste algust. Üldmulje pidi olema küllaltki imponeeriv - väljapandud tööde hulgas olid ka autoportree, Lääne neiu ja Edith Schlaffi portree. Kohe järgmisel nädalal alustati Pikal tänaval ka joonistus- ja maalimiskursustega. Õpilasi oli kogunenud kakskümmend: oli seitse sakslast, nende seas paar-kolm aadlikku, üks venelane, kaheteistkümne eestlase hulgas leidus ametnike, õpetajate ja kodanlikest perekondadest preilide kõrval ka linnakehvistust pärit noor inimesi. Et selles äärmiselt kirevas õpilaskogus saavutada vastastikkust arusaamist,