Ühtlasi pani ta Baltikumi ajaloo allikate publitseerimisele, tippsaavutuseks "Liv, Est und Kurländisches Urkundenbuch nebst Regesten" (=LUB), 18531914. Bungel oli eriline roll ka Tallinna Linnaarhiivi kujunemisloos tema juhtimisel korrastati selle kõige vanem osa, mille kasutamine oli olnud praktiliselt võimatu. Soovituslik kirjandus: "Tundmatu Friedrich Georg von Bunge", ÕES, 2006. 1883. a astus Tallinna linnaarhivaarina ametisse Theodor Schiemann, kes muretses arhiivile uued riiulid jm varustuse, et asuda korraldamistöödele. I maailmasõja päevil tegid arhiivi vanimad kogud läbi eksitavad rännakud mööda Venemaad, 5 aastat hoiti kogusid kinni Moskvas, kuhu need varade evakueerimise käigus sattusid. Uued eksirännakud ootasid Linnaarhiivi kogusid ees saksa okupatsiooni päevil, kuid on nüüdseks Eestisse tagasi jõudnud. Mõningad Riigiarhiivi loomise katsed on seotud järgmiste isikute ja seikadega.
Majanduslik, ühiskondlik ja kultuurne areng - Maareform - Tallinlane Walter Zapp leiutas Minoxi pisikaamera, külma sõja ajal spioonide lemmikvahend. - Leedu kirjanik Vincas Kreve-Mickevicius, Anton Hansen Tammsaare ja läti maastikumaalija Vilhelms Purvitis. - 1919.a sai eesti keelse nime Tartu Ülikool. 1922 rajati Kaunasesse täiesti uus ülikool, kuna Vilniuse ülikool jäi Poola võimu alla. - Paul Schiemann ja Ewald Ammende (baltisakslased Euroopa Rahvuste Kongressi rajamise ja juhtimise peamised jõud) Julgeoleku otsingul - Leedu ja Poola probleem- tüli Vilniuse pärast. 1922.aastal jõudsid Soome, Eesti, Läti ja Poola välisministrid kokkuleppele luua liit, aga see põrkus Soome parlamendi vastuseisule. Soomlased hakkasid orienteeruma Skandinaaviale. 1923a Eesti ja Läti kaitseliit. - Pilsudski: ,,Kas te soovite sõda või rahu?"
131000, 1917 159000. Tööstusettevõtted peamiselt Vene kapitalil, II kohal väliskapital (Briti, Sa, Pr), III kohal kohalik baltisaksa kapital, alles siis eesti rahvuses ev-d (Tartu telefonivabrik, linavabrikud, Rakke vabrik omanik Kaddak, Viljandis tuletikuvabrik omanik Pohl). Eesti seega üks enam arenenud tööstuspiirkondi Vene impeeriumis. Samas oli suure osas tegemist võõrkapitaliga. Eesti ja ilmasõda (I MS) Arnold Takkin "Eesti I maailmasõja aastail" 1961 Theodor Schiemann, Reinhold Seeberg, Paul Rohrbach Otto von Bismarck "Kui venelased seal (Baltikumis) sakslastelt ka kõik eesõigused võtaks, venestaks, ei esitaks sakslased mingid protesti" Wilhelm II "Kui Venemaal kõik segi läheb, ei jäta ma Balti provintse hätta, vaid lähen appi ja liidan nad Saksamaa külge" Ilmasõja eel püsis põhimõte, et Saksamaa ei sekku Baltikumi küsimustes Venemaa siseasjadesse. Sõja puhkedes püüdsid sakslased panustada Baltikumi suhtes hoopis kolmandatele
annaabi.ee 
