1922-23 aa. jätkas õpinguid Pallase stipendiaadina Dresdeni Kujutava Kunsti Akadeemias professor Selmar Werner´i juhatusel. 1923 a. sõitis Viiralt tagasi Tartusse. 1925 a. olles saanud Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse üheaastase stipeendiumi, sõitis Viiralt Pariisi, ning elas seal 1939 a-ni, seejärel tuli tagasi Eestisse. 1946 a. sügisel pöördus kunstnik lõplikult tagasi Pariisi ning tema viimaseks elupaigaks jäi linna lõunaosas Sceaux´s asuv maja aadressil Rue Houdan 61. Eduard Viiralt suri maovähi tagajärjel 55- aastasena Pariisis ning maeti teda 12 jaanuaril 1954 a. Pére-Lachaise´i kalmistule. Kunstniku 100. Sünniaastapäevaks on valmis Mai Levin´i abil album ,,Eduard Wiiralt", milles on põhjalik monograafia, ulatuslik valik reproduktsioone ning kokkuvõte prantsuse, inglise, saksa ja vene keeles. Looming 1916 a. pärinevad Eduardi esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917 a. esimesed ofordi- ja
peatumispaigaks oli esialgu põgenemislaager Kummelnäsis. Rootsis viibis Wiiralt umbes aastapäevad, tehes seal koos Eduard Oleg amatka Lapimaale. 1946. aastal pöördus kunstnik lõplikult Pariisi. Esialgu peatus ta tuttava maalija juures, siis pakkus talle korterit Montaparnasse`il eestlane Eduard Klimberg. 1947.a sai ta korteri Tähe väljakul triumfikaare lähendale ning 1951. a kolis linnakära eest põgenemiseks Pariisi-lähedasse linnakesse Sceaux`sse, kus asuv maja jäigi tema elusasemeks kui surmani. Looming Eduard wiiralti loomingupärand on väga suur, ainuüksi Eesti Kunstimuuseumi graafikakogusse kuulub ligi 3300 teost. Suur osa sellest jõudsim muuseumi täna kollektionäär Alfred Rõudele, kes kogus Wiiralti töödest mitte ainult lõpliku viimistletud estampe, vaid ka etüüde ja visandeid. Aastast 1916 pärinevad Wiiralti esimesed puu- ja linoollõiked ning 1917aastast esimesed ofordikatsetused. Kuna Eestis ei
armastuskirju, kus soovis tungivalt teada saada, kas Marie ikka naaseb Prantsusmaale. Mehe õnneks oli uue õppeaasta alguseks neiu Pariisis tagasi ning nendevahelised tunded suurenesid veelgi. [1] 7 2. MARIE CURIE 2.1 Härra ja proua Curie Pilt 3. Mesinädalate veetmiseks valmis Marie ja Pierre [2] 26. juulil 1895 Marie ja Pierre abiellusid. Pulmad peeti Pierre’i vanemate maakohas, Sceaux’s, kuhu tulid kohale ka Marie isa ja õed. See sündmus oli väga tagasihoidlik. Pruudi kleit oli kink vanema õe mehe emalt, olles samuti tagasihoidlik ning tumedat värvi (just nii nagu oli soovinud Marie – selline riietus, millega saaks hiljem ka laboris ning mujal käia). Pulmakingiks sai noorpaar kaks jalgratast, millega sõidetigi meisnädalaid pidama. Kuna mõlemad armastasid väga loodust, siis liiguti palju ilusates maakohtades ning õhtuti peatuti võõrastemajas
annaabi.ee 
