täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon-Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant (passist).
täpsusega saab teda ka arvutada, kui on teada vedeliku kinemaatiline viskoossus ja tema tihedus samal temperatuuril, , kus on dünaamiline viskoossus, Pa.s, - tihedus, kg/m3, - kinemaatiline viskoossus, m2/s. Kinemaatiline viskoossus on vedeliku sisemine takistus voolamisele raskusjõu toimel. Kindla koguse läbipaistva vedeliku (õli) voolamisaega määratakse kapillaarviskosimeetriga (Canon- Fenske, Ubbelohde, Sil, Saybolt, Pinkevitch jt). Viskosimeeter on seadis vedelike viskoosssuse mõõtmiseks. Kinematilist viskoossust ei mõõdeta otseselt, vaid määratakse aeg, mis kulub kindla vedelikukoguse voolamiseks läbi kapillaarviskosimeetri. Joonis 1.4. Pinkevich tüüpi kapillaarviskosimeeter. Mõõtmiste tulemuste põhjal arvutatakse kinemaatiline viskoossus [mm2/s], [cSt] ühikuteks: kus t - vedeliku voolamise aeg sekundites läbi viskosimeetri kapillaari ja C - viskosimeetri konstant
Kütuste tihedus oleneb temperatuurist, s.t. sama kütuse kogus(massi jargi) on erinevatel temperatuuridel erineva mahuga. 37. Viskoossus on omadus, mis iseloomustab sisemist hõõrdumist vedelikuosakeste vahel nende omavahelisel liikumisel. Viskoossus mõjutab vedelike, sh kutuste voolamist torustikes, pumbatavust ja separeerimisprotsesse. Laane-Euroopas Engleri kraade, Suurbritannias Redwood nr.1, USA-s Saybolt Universal. 38. Leekpunktiks nimetatakse madalaimat temperatuuri, mille puhulsoojendatav kutus aurudes moodustab kutuse pinna kohal kütuseaurude ja õhu segu, mis leegiga kokku puutudes hetkeks süttib(kütus ise sellel temperatuuril veel ei sütti). Leekpunkti väärtus sõltub kergete fraktsioonide sisaldusest kütuses, seega destilleeritud kütuste leekpunkt on madalam raskekütuste omast. 39. Hangumistemperatuur on korgeim temperatuur, mille juures kutus kaotab voolavuse
et see näitab kui mitu korda kütus voolab veest aeglasemalt viskomeetrist labi. Testilleeritud kütuse viskoosust mõõdetakse 20°C juures Raskete kütuste viskoosust mõõdetakse 50°C juures Engleri viskoosusskaalat kasutatakse: Saksamaal ja Prantsusmaal REDWOODI SKAALA Siin võetakse 50mml kütust, mis on 100°F – ni üles soendatud ja lastakse sellel kütusel läbivoolata viskoosusmeetrist, ning mõõdetakse selleks kulunud aeg sekundites. Redwoodi tähis R1 SAYBOLT SKAALA Siin võetakse 60mml kütust ja mõõdetakse läbivool aeg sekundites .Tähis Su Kui meil on teada kütusemargi viskoosus mingil temperatuuril mingi skaala järgi siis kasutades tabeleid või nomogrammi võime teisaldada kütust teise skaalasse (teise mõõtesüsteemi) ümber. DETONATSIOONI KINDLUS So leegi levimiskiirus küttesegus mootorisilindris. ● SPM silindrites jääb see arv vahemikku 2000 – 3000 m/sek
temperatuurist. Temperatuuri tõustes viskoossus väheneb ja vedeliku voolamiskiirus kasvab. Dünaamilise viskoossuse ühikuks on puaas (P): Ns 1P = 0,1 . m2 Naftatoodete voolavust mõõdetakse kineetilise viskoossusega, mis saadakse dünaamilise viskoossuse jagamisel vedeliku tihedusega. Kineetilise viskoossuse ühikuks on stooks (St). Paralleelselt stooksiga on kasutusel kineetilise viskoossuse ühikutena ka Saybolti sekund (Saybolt Universal Second, Saybolt Furol Second), Redwoodi sekund (Redwood Second) ja Engleri kraad (°E). Viskoossuse mõõtmiseks kasutatakse kolme tüüpi mõõtureid: kapillaar-, rotatsioon- ja tilkviskosimeetrit. Vee ja õhu dünaamiline viskoossus millipuaasides: t° Vesi Õhk 0 1,750 0,0173 20 1,000 0,0182 40 0,651 0,0187
annaabi.ee 
