Kontserdi retsensioon: Tallinna Talvefestival Käisin vaatamas ja kuulamas Pille Lille Muusikute Toetusfondi eestveetud kontserti "Tallinna Talvefestival", mis oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Suurepärane tenor Vello Jürna lahkus meie seast varakult. Vello Jürna on lõpetanud 1991. aastal Tallinna Konservatooriumi, täiendanud end Savonlinna ooperifestivali meistrikursustel S. Xiangi juures ja kahel korral Itaalias C. Bergonzi juures Accademia Verdiana's. Aastatel 19821987 laulis ta RAM-is, 198789 "Estonia" kooris ning 19891996 oli samas solist. Ta on võitnud I auhinna Eesti Lauljate võistlusel (1989), publiku auhinna Violetti-Valsesia võistlusel (1992) ning on Pavarotti-nim. võistluse finalist Modenas (1991). Kontsert toimus Estonia Kontsertsaalis 1. detsembril. Esitati
2003 aastal anti see auhind klassikavallas välja 22 kategoorias ning võitjad valis hääletuse teel Deutsche Phonoakademie. Anu Tali on pälvinud Eesti Noore Kultuuritegelase preemia 2004. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche Sinfonie-Orchester, teatas Eesti Raadio. Anu Tali kontsertidel on kaastegevad väga tuntud solistid, nende hulgas viiuldaja Maksim Vengerov. Detsembris 2006 debüteeris Anu Tali Müncheni kammerorkestri ees, juhatades Erkki-Sven Tüüri teoseid. Nii 2006
1996. aastal astus ta Riias Läti muusikaakadeemiasse. Üks teda enim kujundanud kogemustest leidis aset aastal 1998, mil ta alles õppis: vaid kümnepäevase etteteatamisega esines ta "Anna Bolenas" Giovanna Seymouri rollis ning avastas tugeva külgetõmbe bel canto repertuaari vastu. Pärast kooli lõpetamist ühines Garanca Meiningen Staatstheateriga Saksamaal, kus ta esines muuhulgas Octaviani rollis "Roosikavaleris". 1999. aastal laulis Garanca Maddalena rolli Verdi "Rigolettos" Savonlinna ooperifestivalil ning võitis Mirjam Helini nimelise lauluvõistluse Soomes. Sellest saadik on lätlanna esinenud maailma tähtsaimates ooperimajades ja kontserdipaikades ning kinnitanud kanda muusikamaailma ühe uusima staarina tänu oma kaunile häälele, musikaalsusele ning lummavatele lavaportreedele. 2006. aastal anti talle Semperi ooperimajas Dresdenis toimunud galaõhtul Euroopa kultuuriauhind.Praegu näeb Garancat peaosas New Yorgi Metropolitan Operas G. Bizet ooperis "Carmen"
lasteooperiga "Hans ja Grete". Augustis 2002 lindistas Anu Tali eesti muusikat Frankfurdi Raadio Sümfooniaorkestriga. Aastatel 20022006 töötas Anu Tali Vanemuises dirigendina. 2006 aastal valis Eesti Raadio Anu Tali Aasta Muusikuks, kui dirigendi, kelle loomingulised saavutused on edendanud eesti muusikakultuuri ja kes on teinud sealjuures koostööd Eesti Raadioga. Aasta 2006 oli Anu Talile loominguliselt väga edukas. Noor eesti dirigent juhatas menukaid "Carmeni" etendusi Savonlinna ooperifestivalil ja dirigeeris mitmeid Euroopa tähtsamaid orkestreid: Mozarteumi orkester, Bremeni Deutsche Kammerphilharmonie, Müncheni Bach Collegium, Berliini Deutsche SinfonieOrchester. 2007. aastal valmis dokumentaalfilmi "Maestra Baltica: Anu Tali dirigiert baltische Musik", mis räägib dirigent Anu Tali elust ja tööst ning Baltimaade muusikast. Daniel Finkernageli ja Alexander Lücki 43 minutiline linateos tutvustab Tali tööd Müncheni kammerorkestri ja
Peale laulmise mängib ta ka bajaani. 7 Lavastaja Lavastaja Roman Hovenbitzer on õppinud muusikateatris Götz Friedrich Ülikooli Muusika-ja Teatriakadeemisa Hamburgis. Ta assisteerib muu hulgas Willy Decker’it, Götz Friedrich’it, Harry Kupfer’it, Karoline Gruber’it ja Pet Halmen. Tema lavastajal töö viis teda paljudesse teatritsse nii kodu- kui ka välismaa omadesse, näiteks teatrisd Hagen, Kiel Opera, teater Vanemuine, Opera Festival Savonlinna. 8 Lühikokkuvõtted ajakirjandusest Err uudised: Saksamaa lavastaja Roman Hovenbitzer soovib, et publik saaks etendusest eelkõige meelelahutusliku naudingu, kuid et nad võtaks koju kaasa ka mõtlemisainet, sest tänapäevalgi on pead tõstmas näiteks natsionaalsotsialism ning demokraatia vastu võitlemine. Kümne aasta eest tegi Tatjana Mihhailova sarnases muusikalis kaasa koorilauljana.
sanoa ütelda, lausuda sata sada sataa sadada Sata-Häme (alue Suomessa) Sata-Häme (piirkond Soomes) satama sadam sattua (olla kipeä) haiget teha, valus olla sattumalta juhuslikult sauna saun Savo (alue Suomessa) Savo (piirkond Soomes) Savonlinna (kaupungin nimi) Savonlinna (linna nimi) savusauna suitsusaun se see Se tekisi... (= Se maksaa...) See on kokku... (= see maksab......) seinä sein Seinäjoki (kaupungin nimi) Seinäjoki (linna nimi) seiska number seitse seitsemän seitse Seitsemän veljestä (romaanin nimi) Seitse venda (romaani pealkiri)
1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem
1945. Soome Heliloojate Ühendus Erik Fordell 20. saj romantik, 40 sümfooniat 70ndad elektroonilise muusika kõrgaeg. 80ndad järelmodernism 90ndad-tänapäev pluralism 90ndate keskel taas uusklassitsism Rahvusvaheliselt edukaim soome muusik Magnus Lindberg (1958) eksperimentaalmuusika. Esimene suur soome laulja Aino Ackte; maailmakuulsad veel: bariton Matti Lehtinen, tenor Jorma Huttunen, viiuldajad Kuusistod. Rahvusvaheliselt tuntuim suvine muusikaüritus Savonlinna ooperipidustused. Pori dzässifestival, tangofestival, Turu Ruisrock. 2 prof. koori: Soome rahvusooperi koor; Raadio Kammerkoor 21. soome maalikunst Esimesed kunstileiud Soomest, Jellingi stiilis abstraktselt stiliseeritud loomaornamentika, pärinevad 900. aastatest. Alates 13. saj. koondus Soome toodud ja seal loodud kunst kirikuisse. Turu ümbruses on tuntud saksa realismist mõjutatud Liedo meistri teosed. Arvatavasti soomlane. Renessansiperiood soome kunstis vaesem
soomlaste uhkuseks ja sümboliks, kuid kõrgetasemelist klassikalist muusikat jagus ka järgnevateks aastakümneteks. 60-ndatel saavutas üldine modernism Soome muusikas oma kõrgpunkti. Tuntuks said Einojuhani Rautavaara ja Erik Bergman, kes kaasasid muusikasse seeriatehnika. Välja oli kujunemas elektrioakustiline muusika. Sibeliust mälestati muusikafestivaliga "Sibeliuse nädal", kuid kahjuks ei jäänud see püsima. Tänapäeval tuntud Savonlinna ooperifestival ja Turu muusikafestival on loodud just sellel ajal. 70-ndatel sai muusika põhiliiniks atonaalsus. Esile kerkisid uued heliloojad Kalevi Aho ja Pehr Hendrik Nordgren. Usinalt osaleti oma ooperikavadega ka väljaspool Soomet ning pea jõuti ooperilavastustega maailma eliidi tippu. Suur austus ooperi vastu avas tee ka rahvusliku ooperi arengule, mis on tugev ka tänapäeval. Uutes festivalidest võib ära mainida
The Academic Estonia Theatre celebrated its 75th anniversary in 1981. During the jubilee year 19 operas and operettas were staged. The Estonia Theatre was enriched by several talented performers: conductors Peeter Lilje (1950-1993), Paul Mägi (b. 1953) and Vello Pähn (b. 1958); singers Marika Eensalu (b. 1947), Sirje Puura (b. 1949), Helvi Raamat (b. 1947) and Tarmo Sild (b. 1953). The theatre company made a number of important tours, beside Soviet cities, to Halle, Savonlinna, Stockholm and Paris. With his dynamic and figurative settings the choreographer and stage manager Ago-Endrik Kerge (b. 1939) gained a well-deserved reputation. Estonia’s central film studio Tallinnfilm produced 85 full-length feature films and 13 short films. The documentaries obviously made a valuable contribution. The general artistic quality of the feature films and their scenarios could have been much better, however.2 1
annaabi.ee 
