Ekspluatatsioon Meetodid ruumide Loomulik Suur soojust Tänu suurtele Maja keskel asuv pliit- ventilatsioon, akumuleeriv savisein, klaaspindadele palju ahi-soemüür -> sisekliima naturaalsed kamin, naturaalsed päikesevalgust, stabiilne temp., parandamiseks viimistlusmaterj., viimistlusmaterj. saviseinad -> naturaalsed kamin niiskustase stabiilne, viimistlusvahend., naturaalsed loomulik ventil., viimistlusmaterj., kamin, soojust kamin akumuleeriv savisein
Samas pole vähimalgi määral vaja karta sooja õhu toast kadumist: savi suudab soojust salvestada kiiresti ja pikaks ajaks, andes seejuures kogutud energjat ruumi tagasi tunduvalt rohkem kui nt klaas või betoon. Savil on võime siduda õhust kahjulikke aineid ja neutraliseerida lõhnu, savi on antistaatiline ega kogu tolmu. See võimaldab kujundada ka allergitutele sobiva ruumikliima. Lisaks kuivadele eluruumidele sobivad teatud viimistluskihiga veekindlaks muudetud saviseinad hästi ka niisketesse ruumidesse (vanitoad, saunad, kaotamata oma erilisi omadusi ruumkliima reguleeriana. Lubi Lubimörte osati käsitleda ja kasutada juba rohkem kui 8000 aastat tagasi. Traditsioonilise lubja põletamise, kustutamise ning käsitlemise tehnikad olid tsemendi võidukäigu ajastul peaaegu hääbumas. Nüüdseks on ilmnenud, et liiga tugevad mördid ei ole alati kõige sobilikumad, traditsioonilist lubimörti ei ole võimalik tsemendiga asendada
Samas pole vähimalgi määral vaja karta sooja õhu toast kadumist: savi suudab soojust salvestada kiiresti ja pikaks ajaks, andes seejuures kogutud energjat ruumi tagasi tunduvalt rohkem kui nt klaas või betoon. · Savil on võime siduda õhust kahjulikke aineid ja neutraliseerida lõhnu, savi on antistaatiline ega kogu tolmu. See võimaldab kujundada ka allergitutele sobiva ruumikliima. · Lisaks kuivadele eluruumidele sobivad teatud viimistluskihiga veekindlaks muudetud saviseinad hästi ka niisketesse ruumidesse (vanitoad, saunad, kaotamata oma erilisi omadusi ruumkliima reguleeriana. SAVIKROHV · Savikrohv on seina- ja laeviimistlusmaterjal, mis sisaldab savi, liiva ja taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja -temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu
naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja
naelu Nurgaseotis tagab kindla seinte kinnituse. Palkseinte ühendamiseks ei kasutata naelu. Palgid pannakse seinas vaheldumisi: ühe tüve- ja teise ladvaots. Iga palgi alumisse külge tahutakse õnar (vara) nii, et palk jääb keskelt alumise palgi peale toetuma, pilu ääred jäävad aga lahti ja topitakse kõvasti sammalt täis. 22. Miks palkseina vara on ülespoole kumer Et vesi ei läheks palkseina vahele (tuulekaitse) 23. Saviseinte ehitus, seinte vajumise arvestamine Saviseinad tehakse saviplokkidest, mis on tehtud õlgedest või puiduhaketest. Soojusisolatsioonina kasutatakse saepuru, pilliroogu, freesturvast, sammalt, põhku või hundinui villa. Sellise seina ehitamine kulutab vähem energiat, taastumatuid looduslikke ressursse ning hoiab inimese tervist. Savisein vajub 3 cm 1 m kohta. 24. Saepurubetoonist seinte ehitus Minimaalne paksus on 25...30 cm. Ei talu külma. Tükid lendavad ära. Siseruumist imbub niiskus välja
Esimesed Tripolje kultuuri muistised avastati 1884. Rumeenias, esimesed uuringud toimusid 1909. Tavaliselt jagatakse kas 2-x või 3-x (varane ja hiline; 3.-ne jaotus põhineb keraamikal (A, B, C). 8 Kasvatati nisu, otra, hirssi, hernest. Peamiselt veised aga ka lambad, kitsed, sead. Varajasel Tripolje perioodil oli oluline jaht. Tunti ka vaske. Asulad Tripoljes olid suhteliselt suured. Nelinurksed viilkatustega majad, saviseinad valged, punased v kollased. Varasel etapil ehitati võrdlemisi pikki maju (keskmiselt 10 m). Hiljem mõõtmed kahanesid. Hooned kas maapealsed või maasse süvendatud. Varem vahetult jõgede kallastel, hiljem pisut eemale. Osa asulaid ümbritsetud muldvalliga. Varasele Tripoljele on iseloomulik hajaplaneering. Tihti on majad paiknenud sõõrjalt (hiline Tripolje). On ka kahes ringis paiknenud asulaid. Valmistati teravakannalisi kirveid. Tulekiviesemetel teatav järjepidevus. Tulekivist