Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr. Pronks oli kallis, seega kasut ka kiviriistu. Hakati rajama kindlustatud asulaid, kujunes välja uutmoodi matmiskombestik (kivikirstkalmed), uued ehted ja savinõutüübid, habe ajamine, Skandinaavia mõju
ürgaja inimesed oskasid võrratult hästi joonistada jahiloomi. Joonisfilmist ,,Jääaeg" leidsin palju asju mida on kasutatud ürgaja põhjal ja kirjeldasin ka kuidas seal filmis olid koopamaalingud liikuma pandud. Sisulise sarnasuse leidsin tänapäeva gerilja- kunstnikutega, kes üritavad oma piltidega anda oma hinnangut ja mõtteid nagu seda tehti koopamaalingutega u. 12000- 5000 e.m.a. Leidsin võrdluse ka savipottidest, mõte on jäänud samaks- kaunistada igapäeva tarbeesemeid. Ürgaja kunstile iseloomulikud tunnused on tänapäeva kunstiski kajastunud ja paljudes kohtades on need ürgajalikud jooned olemas, kuid need pole nii väljapaistvad, kuna inimkond on nendega aegade algusest peale kokku puutunud. Kasutatud allikad http://etv.err.ee/index.php?0549661 www.google.com http://kunstilugu.paideyg.ee/kunstilugu/index.htm Jaak Kangilaski ,,Üldine kunstiajalugu"
Sein oli kas püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt 4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist. Nöörkeraamika ja venekirved *.... Hakkas eestis levima u 3000 a eKr. Esimene nimi tuleb nööri vajutusjälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi-e venekujulistest kivikirvestest. Asulad ei paiknenud veekogude ääres, vaid rohkem sisemaal.Põhitoidu sai venekirveste rahvas põllult. *Nöörkeraamikal on üks oluline omadus- see on alt sile ja seega paslik lauale asetamiseks. See on vihjeks,et venekirvestekultuuri rahva tubane elu oli sammu võrra arenenum, hõlmates laudu ja külmkappe ka toole ning magamisseadmeid. *Kiviaja lõpus õpiti Eestis kangast kuduma.
annaabi.ee 
