Jõe ääres märkasime metssiga, kes oli tulnud vett jooma. Ruttasime hüttide juurde et odad ja nooled tuua. Pärast mitut tabamust jalga, ei suutnud metssiga enam liigutada. Vedasime 4-kesi metssea hüttide juurde. Naised juba askeldasid ja olid hämmingus kui siga nägid. Peale metssea intsidenti läksime tagasi jõeäärde savi otsima. Õhtul enne matmistseremooniat meisterdatakse valmis savikausid ja neile tehakse peale kammi meenutava hambulise templiga lohukesi ja täkkeid. Peale savipottide valmistamist oli aeg õhtusöögiks. Söögilauas arutasime, kuhu vanake matta. Rituaali kohaselt kaevasime tema hüti põrandasse augu. Kaevamine oli suhteliselt vaevaline. Panime vanakesele kaasa luust valmistatud loomakujukese, noa ja tema enda valmistatud ehte, et ta tuleks toime teises elus. Meie elu siin on tore, koos meid on palju ning kanname põlvest põlve edasi rituaale, õpime valmistama savinõusid ja riideid. Meessoost esindajad käivad kalal ja küttimas
2. .Prantsusmaal- Lascaux koopad, asuvad Lõuna-Prantsusmaal. IV. Noorim kiviaeg neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk religiooni. Tähtsaks muu. tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene eh k k e r a a m i k a . See tõi omakorda kaasa n e o l i i t i k u m i (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad ............................................. ................................... . Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokkiK dest asub Suurbritannias, Stonehengei nimeline
2 Teine tuntum koobas asub Prantsusmaal, Lascaux IV. Noorim kiviaeg ehk neoliitikum (VI-III aastatuhat e.Kr., Põhja- ja Kirde Euroopas II aastatuhandel e.Kr.). Inimesed on jäänud paikseteks, on tekkinud külakogukonnad, hakati elama majades. Suhteliselt kindel vilja- ja lihasaak võimaldas uute tegevusalade otsimist ja leidmist. Kunst on seotud suures osas usuga vaimudesse ja hauatagusesse ellu ehk teispoolsusesse. Tähtsaks muu- tub eluks vajalike esemete (savipottide jne anumate) valmistamisene e käsitöö . See tõi omakorda kaasa ornamendi (mille?) sünni ja arengu. Sellest ajastust on säilinud väga vähe. Praeguseks on meile kõige paremini nähtavad megaliitsed ehitised. Kõige kuulsam kromlehh ehk kiviring (koosneb ringikujuliselt asetatud hiigelsuurtest) kiviplokki- dest asub Suurbritannias, Stonehenge.(mis nimeline?).
Suurimad viirsavide leiukohad ja maardlad on Lääne- ja Kesk-Eestis ja väiksemad Kagu-Eestis: Sakala, Türi, Vana-Vigala, Tohvri, Perametsa ja Maasi. Viirsavisid kasutati väga laialdaselt möödunud sajandi alguse mõisate telliselöövide toorainena, kuid praegu neid ei kaevandata. Savi kaevandamine Eestis Kuigi Eestis puudub kõrgekvaliteetne savi, võttis maarahvas selle maarde esimesena tarvitusele. On ju leiukeraamika esiajalooliste asulakohtade tunnuseks. Peale savipottide valmistamise kasutas maarahvas savi ka sideainena. Eesti alade vallutajad tõid 13. sajandil siia ka savitelliste põletamise oskuse (vt. Lisa, Haapsalu savitööstus). Lõuna Eestis kujunes savitellis peamiseks ehituskiviks. Ka Põhja Eestis on suuri hoonetekomplekse, näiteks Narva Kreenholm, mis on laotud savitellistest ja mis vihjavad tellisesavi leiukohtade lähedusele. Madalakvaliteetsete telliste põletamiseks sobivat savi leidub Eestis laialdaselt.
Toidu keetmiseks tehti lõke ümber paja. Suuremaid potte kasutati ühtlasi toiduainete hoidmiseks-säilitamiseks. Nende kõrval tehti ka väiksemaid liuataolisi savinõusid, mida võidi tarvitada omalaadsete taldrikutena. Vanimad savipottide killud leiti Narva jõe äärest, sellest tulenev ka kultuuri nimetus. Kammkeraamika kultuur (u. 4000 - 3000 e.m.a.) Kujunes arvatavasti Laadoga järve ümbruses. Levis Lõuna-Lätist Loode-Venemaa ning Põhja-Soomeni. Eri piirkondade vahel eksisteerisid väga tihedad sidemed.
korjamisega. Kliima oli sel ajal väga soodne. Olid kõige paremad loodusetundjad, tekib viljamajandus ning kaovad koriluse jm teadmised. Kammkeraamika inimestel loomakujud, nöörkeraamika omadel pole. Suira proov proov soo turbakihist, õietolmu uuritakse mikroskoobi all, selgunud, et 3900 3500 esineb kultuurtaimede õietolmu (nisu, oder, kaer). Õietolmust radiosüsinikuproov. Umbes 3000 e.Kr levib Eesti alal täiest uus ja eriline kultuur ehk nöörkeraamika kultuur, nim savipottide järgi, mil nööriga tehti kaunistused. Nöör jäljenditesse panna, peale põletamist uus nöör ümber ja nõu siis kantav? Iseloomulikud hästi lihvitud kivikirved, mis on paadi ehke vene kujulised. Nimetatakse vene kivikirveste kultuuriks. Matmiskombestik on eripärane, maetud pooleldi kägaras asendis, jalad konksus, käed ja pea rinnal, külili maetuna. Võib olla olid surnud kinni seotud, sest kardeti surnute tagasipöördumist? Asulatest väljaspoole matmine
annaabi.ee 
