intensiivsem on porsumine. Erinevalt rabenemisest porsumine mitte ainult ei lõhu kivimit, vaid põhjustab ka muutusi tema mineraloogilises koostises. Kõige aktiivsemateks porsumise teguriteks on vesi, hapnik ja süsihappegaas, samuti ka taimed ja mikroorganismid. 35. Milles seisneb murenemise tähtsus? Murenemine põhjustab kivimis olulisi muutusi. Kivim rikastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe ja kapillaarsuse. Sellises massis liigub juba vesi kapillaarsusseaduste järgi ja kivimis hakkab arenema üks viljakuse elementidest veevarude kinnipidamise võime. Tänu murenemisele tekib mullatekkeprotsess. 36. Mida mõistetakse mulla mehaanilise koostisena? Mulla mehaaniline koostis ehk lõimis avaldab suurt mõju nii mullatekke protsessi suunale kui ka kiirusele. Lõimisest olenevad ka mulla füüsikalised ja füüsikalis-mehaanilised omadused. 37
Tähtsamad. Kem koostisest sekundarsed alumo- ja ferrisilikatid sis kem seotud vett. Nime said: a) moodustavad põhelise massi mulla ibeosakeste fraktsionist b) looduses esinevad savilademed koosnevad peamiselt nendest minerallidest 3) alümiiniumhüdroksiitide grupp- hüdrargiliit, diaspoor 4) raudhüdroksiidide grupp- limonin Murenemise tähtsus- Kivim rikkastub uute ühenditega, sealhulgas ka saviosakestega, mis annavad talle terve rea uusi omadusi. Tänu saviosakestele omandab kivim sidususe kapilarsuse. Vesi liigub ja hakkab arenema viljakususe 1 element- veevaru kinnipidamise võime. Mullatekkeprotsess. ALUSPÕHI Eestis modustavad Kambriumis, ordoviitsiumis, siluris ja devonis kujunenud settekivimis liivakivid, lubipaas. Pinnakatte- maakoore kõige pindsem osa. Aluspõhja kattavad peaaegu pidevalt noored pudedad setted Lähtekivim- mullatekke protsessis haaratud pinnakatte ülemist osa. Ülemine mullatekke
kivimitel muld puudub (kuu, Marss). o Mulla tekkele viitavad orgaaniliste ja huumusainete olemasolu lähtekivimites. o Huumusainete hulk, koostis ja seisund on mullale sama olulised, kui DNA organismides. o Huumusainete seas on domineerivad (või vähemalt esindatud) huumushapped. Neist tingituna on mullale iseloomulik lähtekivimist suurem happesus. o Tänu huumusainetele ja mullas mistahes viisil moodustunud saviosakestele on katioonide neelamisvõime ja eripind suuremad kui lähtekivimis. o Kõiki muldi iseloomustavad lähtekivimist värvuse, koostise, omaduste ja paljude muude tunnuste järgi eristuvad geneetilised horisondid, mille järjestus ja kombinatsioonid pole ühesugused. o Kõikidele muldadele on omane kvantitatiivselt kogusaagi või juurdekasvu kaudu mõõdetav produktsioonivõime ning kvalitatiivse tunnusena väljenduv viljakus. 1
annaabi.ee 
