1921 Lahingutegevus järgmistes piirkondades: · Arhangelski rinne · Lõunarinne, Anton Denikin · Looderinne, Loodearmee · Tsaritsõni rinne, Peter von Wrangel · Läänerinne (Punaarmee) · Edelarinne · Põhjarinne, Eugen Miller 7 Poliitilised organisastioonid · Vene Üldsõjaline Liit, ( ()), Aleksandr Kutepov · Kodumaa ja vabaduse kaitse rahvaliit (" " ()), Boriss Savinkov 8 Saksamaa peale maailmasõda ja Hitleri võimule tulek 1918. aastal Saksamaa kaotusega lõppenud Esimene maailmasõda tõi riigile kaasa raske aja, sest võitjad seadsid Saksamaa pinnal loodud Weimari vabariigile väga kõrged reparatsioonimaksud. 1929.aastaks oli Saksamaa täielikus majanduskriisis. Saksamaa eksport oli langenud peaaegu 75%, orienteeruvalt 6 miljonit töötut jõlkus tänavatel, 135 000-st kõrgharidusega isikust olid üle 60% töötud
Ehk siis poliitbüroo liikmete arv oli kasvanud nüüd juba 9 inimeseni. Sekretariaadis domineerisid jätkuvalt Stalin, Molotov ja Uglanov. Juulis 1926 suri Dzerzinski, mis jättis vabaks veel ühe võtmetähtsusega ametikoha. Selle päris tema asetäitja Vjatseslav Menzinski (1874-1934), kellel ei olnud poliitilisi ambitsioone ja kes seetõttu Stalinile hästi sobis. NKVD jaoks oli eelnev aasta (1925) olnud väga edukas, tabati ja lasti maha endine esseeride terrorist Boriss Savinkov ning üks legendaarsemaid spioone 20. sajandi ajaloos Sidney Reilly (1874-1925). 1926. aasta jooksul eemaldati poliitbüroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Nende asemel tõusid partei tippjuhtide sekka uued mehed Sergei Kirov (1886-1934) ja Anastass Mikojan 12 (1895-1978), mõlemad Stalinile ustavad bürokraadid. Zinovjev kaotas ka oma koha Kominterni juhina, tema asemele pandi Buhharin.
vasakpoolset esseeri. Mässud puhkesid Moskvas ja selle ümbruses. Esseeridel õnnestus enamikus linnades võim mõneks ajaks enda kätte võtta. Moskvas täies mahus ei õnnestunud, ehkki sealgi läks vasakesseeride kontrolli alla mitu tähtsamat valitsusasutust, võeti üle tšekaa ja arreteeriti mõneks ajaks Džeržinski, enamlased suutsid selle sõjaliselt maha suruda. Üle kahe nädala käisid võitlused Jaroslavlis, ülestõusu eesotsas oli Boris Savinkov, legendaarne revolutsionäär. Enamlaste jaoks ähvardas ohtlikuks kujuneda kodusõja käigus välja kujunenud idarinne, nõuk poole idarinde juhatajaks oli endine Vene armee alampolkovnik Pavel Muravjov, vasakesseer. Olles saanud teada krahv Mirbachi tapmisest, andis kõigile idarinde väeosadele käsu lõpetada otsekohe lahingutegevus valgete ja tšehhi korpuse vastu ja suunduda läände, et avada uuesti sõjategevus keskriikidega.