On kasutatud mitmete ajalooliste ehitiste ehitamiseks Hiina müür, Colosseum jne. Tänapäevani väga ulatuslikult kasutusel Savitellis Savikateks materjalideks, mis leiavad kasutamist tööstuses on savi, kaoliinid ja savikildad Tavaline tellisesavi sisaldab 5060% kvartsliiva ja tolmu Tolmu ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet Toorsegu võib sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali Savi kuumutamisel toimuvad füüsikalis keemilised muutused kuni 100 oC juures aurab välja vaba vesi, savi kaotab oma plastsuse ja muutub kergemaks; üle 200 oC juures põlevad välja orgaanilised lisandid; 400...700 oC juures eraldub keemiliselt seotud vesi, savi muutub veelgi kergemaks; 700...1000 oC juures tekivad uued keemilised ühendid, mis moodustavad tehiskivi ja vee toimel enam plastseks ei muutu;
Rullpiir niiskusesisalduse järgi Telliste vormimiseks sobiv savi on savi konsistents, mille puhul plastsus on savi niiskusesisaldusel käte vahel 3-mm läbimõõduni 18...25% rullitud savivardakesel tekivad praod Savide plastsust on võimalik suurendada laagerdamisega Savimaterjali plastse oleku piirkonda hinnatakse plastsusarvuga, (pikaajalisel hoidmisel ilmastiku mis on alumise voolavuspiiri ja käes) ning mehaanilise töötlemisega rullpiiri vahe (segamisega, muljumisega), samuti Plastsusarvu järgi klassifitseeritakse lisandite manustamisega savid: mitteplastne alla 7 keskmiselt plastne kuni väheplastne 25...7 üliplastne üle 25
Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väikesema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Tähtsamad Eesti savide liigid on järgmised: · kambriumi sinisavi on suhteliselt kergelt sulav ja esineb peamiselt Põhja-Eestis; · devoni savi on punakaspruun ja leidub Lõuna-Eestis; · kihiline viirsavi (Lääne-Eestis); · Joosu savi on tulekindel (Võru ümbruses) jne.
Tavaline tellisesavi sisaldab 50-60% kvartsliiva ja tolmu. Tolmu- ja liivasisaldus vähendab savi plastsust ja sidumisvõimet: kui on liiva ja tolmu palju, ei ole savi vormitav, kuid toote maht väheneb kuivatamisel ja põletamisel vähe. Kui palju, siis toimuvad suuremad mahukahanemised kuivamisel, kuid saadakse tugevam ja tihedam toode. Peale savi võib toorsegu sisaldada lahjendajana liiva või ka purustatud, põletatud ja peenestatud savimaterjali. Tihti kui soovitakse saada suurema poorsusega ja väiksema tihedusega tooteid ka sissepressitud kütust nagu saepuru, peenestatud põlevkivi või sütt. Savi peamiseks koostisosaks on valge mineraal-kaoliniit. Puhtaid valgeid savisid nimetatakse kaoliinsavideks. Tavalised savid sisaldavad veel tolmu, liiva, kaltsiit, rauaühendeid jne. Need lisandis muudavad savid ebaühtlaseks ja annavad neile mitmesuguse värvuse. Ka Eestis leidub savi. Leiukohtadeks ja savi liikideks on:
annaabi.ee 
